Mis ma..

..siis viimase viie nädala jooksul nüüd teinud olen. Igast päevast üksikult ma rääkida ei viitsi aga nii palju kui mul pilte on (lisaks on 3 videot ka piltide vahele ära peidetud), siis üritan nendele miskit juurde kirjutada, et väikest aimu teile anda. Hetkel elangi nüüd üsna vaikset elu ja ringi enam ei reisi, üritan lihtsalt oma allesjäänud aega lõbusalt veeta ja armsaks saanud sõprade seltskonda nautida.

Shoppamisel lõppu näha ei ole.. See oli minu saak jaanipäeval, mil kõik Eestis pidu pidasid ja minul tuju tõstmiseks mingit muud paremat varianti pähe ei löönud.

Nädalavahetustel käime bassu ääres päikest ja ilusaid vetelpäästjaid/ujumisõpetajaid piilumas.

Üks meie kümnesest seltskonnast on puudu aga sellised need mu parimad siin on! Kõik ükshaaval lahkumas (mõni juba lahkunud..).

..ja üks järjekordne meie õhtu (:

 kartoffelsalat

was ist das

Coraline ärasaatmisõhtu. Ah mis elul nii viga kui mullivann tagaaias olemas!

Cornelia oli kindlasti üks parim tüdruk, kellega sel aastal kohtusin. Ja selle aasta all mõtlen 2013.aastat. Ajaliselt tundsime üksteist üsna vähe aega aga nii palju ilusaid mälestusi jõudsime selle ajaga endale tekitada! Minu lahkumiskingitus talle.

Käisin esimest korda iHopis ameerika moodi pannkooke proovimas. Ei olnud vaimustuses.. Ja maasikad polnud ka värsked, ptseh.

Oma sakslastega bassus jälle.

Sarah tegi endale tatoveeringu, käisime moraalseks toeks (:

4th of July!!!! Lihtsalt I-M-E-L-I-N-E päev! Veetsime kuskil 10h lihtsalt DC-s kuuma ilma ja parimat seltskonda nautides. Mul tulevad siiani külmavärinad peale kui sellele päevale mõtlen, ja ma ei oska seda sõnadesse panna kui vapustav see oli. Kõik see feeling ja mass ameeriklasi Sinu ümber ning suursugune ilutulestik õhtu lõpetuseks. Oli alles kogemus (: Ja sellest päevast on mul hunnik pilte nüüd jagada..

Õhtu lõpuks kolisime sinna, et ilutulestikule parem vaade oleks. Enne üritasime ikka kuskil puude all varjus olla, sest õues oli päev läbi lõõmav päike ja 30+ kraade (;

Mul on ilutulestikust tegelikult 16minutit videomaterjali aga lisan siia vaid minuti ja poole jagu, kõige lõpust.

Pärast halba iHopi kogemust läksime Original Pancakehouse pannkooke proovima ja no need lihtsalt sulasid suus! Kaks järgmist hommikut sõin veel neid samu pannkooke hommikusöögiks muide (; Üüratu kogus!

Sarah ja Anika ärasaatmispidu.. Õnneks tulevad nad oma reisikuult veel üheks nädalavahetuseks siia tagasi, seega väga kurb ma veel pole aga kui nad päriselt koju tagasi lendavad, siis hakkan küll nutma. Sellest õhtust ka paras ports pilte..

Minu ja Sarah elukohtade kaugus üksteisest, polegi nii kaugel ju (; 

Kuna laupäeval ei saanud Anika ja Sarah oma reisikuule lennata San Franciscos toimunud lennuõnnetuse tõttu, siis sain nendega koos veeta veel ühe armsa pühapäeva! I was a very happy hippo!  

Ühel ilusal laupäeval tahtsime plikadega randa minna aga mingil kummalisel põhjusel oli rand suletud, seega veetsime päeva Annapolises basseini ääres ja hiljem sadama ääres lihtsalt (minu jaoks) kodust vaadet nautides ja head-paremat süües.. Aa mis veel.. seal kai ääre peal istudes kuulsin kuidas üks seltskond omavahel arutas, et tahaks pilti teha koos aga keegi ei oska kunagi "selle kaameraga" pilti teha jms ja ma siis pöördusin nende poole, et kas saan neid ehk aidata. Neil kohe esimene küsimus, et kas ma oskan.. aga siis märkasid minu kaamerat ja olid meeldivalt üllatunud. Hiljem tegin veel nende kõikide telefonidega ka pilte ja siis kui pildid tehtud ja oma tüdrukute juurde tagasi läksin kuulsin kõrvanurgast kuidas nad kiitsid, et ohoh, ta ju täitsa professionaalne fotograaf. Mul tegi meele nii rõõmsaks. (:

..ja teel kodu poole. Pilt ei anna seda feelingut küll väga edasi aga ma armastan seda vaadet sellele kiriku moodi asjale igakord kui kuskilt kaugemalt koju sõidame.

Käisime Luisaga Train-i kontserdil. Hakkasime juba väravatest sisse minema, kui äkki preili seal teatas, et ma ei tohi oma kaameraga sisse minna. Tatsasime siis auto juurde tagasi, et kaamera autosse jätta aga enne muidugi oli paar pilti parklas vaja teha. Tundub nii tühi eks aga teisele poole jäi suur ala, mis oli autodest pungil. Igatahes kontsertelamus oli mega!

Märkasin inimesi selliste kitarri kujuliste jookidega ringi käimas ja mul oli ka kohe vaja üles otsida, et kust seda saab ja mis see on. See oli margariita! Ja maksis 14 dollarit aga kui mul oli juba pähe võetud, et pean selle saama, siis nii see minu omaks saigi. Kuid see oli nii suur, et ma ei suutnud kontserdi lõpuks seda kõike ära juuagi :D

Klopsisin väikese video ka oma telefoniga filmitud klippidest kokku. Sealt on näha kui lähedalt härra solist meist ühel hetkel mööda kõndis (; Ja üleüldse olid meil väga head kohad. Ning video lõpus natuke Macklemore fännidele miskit, haha.

Ja teisipäeval käisime oma 1-dollarisi burgereid jälle söömas. Traditsioon.

Viimane pühaburgerisöömaaeg koos loki-Markusega, kes nüüd oma reisukuule läks..

Filmisin teisipäeval väikese video ka, sest Viktor ajab meid KOGUAEG naerma. Ma ei ole kohanud humoorikamat inimest kui tema, tõsimeeli kohe. Ma muidugi ei tea kui palju te aru saate ja kas see teile üldse mingisugust nalja pakub, sest mõned asjad on nii öelda inside joke meil aga jah.. siin see on (:

Selline ebamäärane see postitus siis seekord tuli aga nii juhtub kui laiskloom ei raatsi oma viimaseid vabu hetki blogimisele kulutada ja liiga palju aega on eelmisest korrast möödunud. Muide, võtsin kapinurgast oma suure kohvri täna välja ja hakkasin riideid, mida nüüd suvel vaja ei lähe, sinna sisse toppima. See kohver on nüüd täis aga kapis on ikka veel teise kohvri jagu riideid + 20 paari jalanõusid. Kaalust mul pole õrna aimugi aga usun, et päris 23kg seal pole, seega pean kindlasti endale vaakumkotte muretsema. Ja noh üks pakk tuleb ka kiiremas korras Eesti poole saata, sest muidu ma oma tulekuga hakkama ei saa. Päris õudne. Üsna mitmed on viimasel ajal ka minu käest küsinud, et mis tunne mul on seoses koju tulekuga.. Olen kõigile öelnud, et väga segased emotsioonid on. Tahan ju tulla koju kõikide oma armsate inimeste juurde aga samas on ka siit lahkumine raske.. Tunnen kuidagi siin ennast hoopis rohkem kodus nüüd, harjumise asi vast. Muidugi ka see, et olen ju muidu selline tagasihoidlik ja vaoshoitud aga siin tunnen end hoopis vaba ja lõbusamana. Tean, et minu kodu on siiski Eestis ja eks ma sinna ikka tagasi tulen aga kindlasti läheb see uuesti kohanemine raskeks. Ja juba kardan kui laastavalt see tagasikolimine mu enesehinnangule mõjub.. Ameerikasse tulles oli mu enesehinnang allpool igasugust arvestust, ausalt kohe, ja nüüd tunnen ennast oma nahas hoopis mugavamalt. Ma ei arva, et olen mingisugune printsess aga lihtsalt sisemine rahulolu teeb meele rõõmsaks. Okei.. Natuke masendav jutt nüüd.. Ärge  saage valesti aru seal Eestis, armastan teid kõiki väga ja teie pärast sinna tagasi tulengi! Küll te mu olemise jälle heaks teete (: Hakkan nüüd vaikselt oma sammukesi Fun.-i kontserdi poole seadma. Kuna rohkem reise mind ees ei oota, siis üritangi nüüd vähemalt kontserditel käia ja niiviisi elu nautida (: 

Ps. Algselt plaanisin paarile inimesele üllatuse teha oma Eestisse saabumisega aga kuna see kuupäev sai kogemata neile välja lobisetud teiste inimeste poolt, siis võin avalikult välja öelda, et minu lennuk maandub Tallinna pinnale 18.augusti õhtul kell 20:45, vägev.