Eelmise postituse..

..lõpus mainisin oma Suure Õuna nädalavahetust ja just täpselt sellest nüüd üks kokkuvõte tulebki.

Laupäeva hommikul vara üles, 2-tunnine skype vestlus J-ga, asjad kokku, metrooga DC-sse ja sealt bussi peale. Aa ja, tulin metroojaamast välja ning ei saanud absoluutselt aru kuskohas ma olin, sest kui google street viewga enda teekonna järgi vaatasin, siis oli vaatepilt hoopis teine. Küsisin daamilt tänavalt juhiseid ja mulle näidati suund kätte teisele poole teed - olin oma bussipeatusest konkreetselt 20 sammu kaugusel. Bussisõit oli 5h aga ma olin kogu selle aja nii elevil uuesti NY jõudmise puhul, et need tunnid möödusid justkui ülehelikiirusel.

Hüppasin oma (senini) lemmik linnas bussist maha ja helistasin Britile, et olen kohal! Ta oli ka just sinnakanti jõudnud ja üritasime nüüd selle rahvamassi sees üksteist leida kuni ta telefonis äkki hüüdis "ma näen sind!" Ütles, et juuste pärast tundis mu ära. Nii et edaspidi tean, kui kuhugi rahvamassi sisse ära kaon, peaks mind vähemalt lihtne leida olema. Well.. Eestis vähemalt küll ei oleks. Back to the point - Nii mõnus oli Briti näha! Me kaotasime peale seda, kui ta tantsimise lõpetas, üsna täielikult kontakti ja nüüd on ta ka juba viis aastat suurlinnaelu elanud, seega v ä h e m a l t kogu selle perioodi ei olnud me kontaktis olnud. Või noh, internetis olen tal ikka silma peal hoidnud (; Tegime kiire hilise 'lõunasöögi' ja läksime tema juurde ennast valmis sättima (Britil on nii nunnu oma pesa). Oi me olime mõlemad nii väsinud, et jõudsime juba mõelda, kas ikka lähme välja aga teistkorda enam seda küsimust endalt lasta ei küsinud, sest ma olen ju siiski New Yorgis, muidugi läheme! Enne sihtpunkti jõudmist käisime läbi sadamast, kus nägin tuledes Brooklyn Bridge ja üleüldse ilusat vaadet linnale - oh, i m e l i n e !

instaview

Siis tipa-tapa läbi Times Square ja olimegi kohal Iguanas. Selline mõnus mehhiko restoran-lounge-klubi. Sõin oma elu esimest ja parimat Guacamolet ning kõrvale rüüpasin otseloomulikult traditsioonilist maasika margariitat (Maarja, Eestisse tagasi jõudes peame Lime Lounge seda mekkima minema!). Punnud täis, läksime alla korrusele natuke sabasid keerutama. Ei hakka siin privaatsuse mõttes detailidesse laskuma (las jääda natuke põnevust kah) aga võib öelda, et meil oli väga lõbus! Lahkusime üsna varakult kuna Brit pidi järgmine hommik kooli minema. Plaan oli metrooga koju tagasi sõita aga kuna olin juba jõudnud Britile oma armastusest kollaste newyorgi taksode vastu rääkida, siis võttis tema meile hoopis takso. Nii et sain jälle ühe asja oma check-listist maha tõmmata!

Pühapäev oli vara-üles-hilja-voodi päev. Ainult, et rikkust majja ei toodud, seda sai ainult välja viidud. Saatsin Briti kooli ära, võtsin Starbucksist hommikusöögiks šokolaadi-banaani koogi ja kakao ning hakkasin mööda Broadwayd jalutama Soho poole. Muidugi suutsin ka ära eksida aga nii ju õpitaksegi linna õigesti tundma (lohutan ennast sellega)! Kahjuks oli mul ainult 2h aega ning ei jõudnud pooltesse poodidesse, kuhu tahtsin, üldse minnagi. Aga õnneks oli mul ainult 2h aega, seega jäi natuke sente ikka kukrusse alles ka.

Saak Soho-st.

Saime uuesti Britiga kokku, kiire jalutuskäik One World Trade Centeri (formerly known as the Freedom Tower) juurde, kus tahtsin tegelikult 9/11 memoriali näha aga me kumbki ei teadnud, kuidas sinna saab, seega jääb see külastuskäik järgmiseks korraks.

Mõtlesin, et oleks tore selle kivi peal istudes pilti teha. Jep, ilmselt mitte minu kõige parem mõte..

Kuna meil oli üsna tuli takus, võtsime kiiresti suuna Briti juurde tagasi, Brit viskas platakate asemel tennised jalga, võtsime mäkist juustuburksid näppu (näljased nagu me olime) ja poodi taco night'iks materjale ostma. Õhtul tulid tüdrukud veinid näpus külla ja me pakkusime mmm kui maitsvaid tacosid. Väga mõnus õhtu oli, full of girls talk nii inglise ka kui rootsi (5 tüdrukut 7st olid rootslased) keeles. Nad soovitasid mulle, et peaksin NY kolima, mis ma seal "ei-kuskil" ikka kükitan. (Kuigi ma tõesti ARMASTAN New Yorki, siis meeldib mulle ka siin oma pisikeses Rockvilles. Ja noh, NY on ju "kõigest" 5h kaugusel.) Nii lõbusat sädistamist kui ka natuke catfighti jagus kuni kella kolmeni, pärast mida me lihtsalt voodisse kukkusime!

Britu on pildilt puudu ):  But next time we're gonna be on the same picture, right!

Cheers, ladies!

Esmaspäev oli jälle üks ajapeale jooksmine ühest kohast teise. Tegime taaskord Starbucksis ühe hilise hommikusöögi (sest Britil kodus süüa pole, haha)..

Brunch

..saatsin Briti tööle ja jalutasin ise 92th tänavalt kuni 110th tänavani, millest 106-110 läbi Central Parki. Ei julgenud varem sinna siseneda, sest teadagi on seal väga lihtne ära eksida! Natuke mannetu oli üksi jalutada, oleks ju tahtnud ka pilte endast teha kuni siis lõpuks leidsin väikese nurgakese, asetasin oma kaamera kivi peale, panin taimeri tööle ning asusin poseerima. Alguses oli vähe imelik küll aga siis jõudis kohale - ma olen New Yorgis, ma ei tea siin mitte kedagi, ma ei näe neid inimesi kes siin praegu mööda kõnnivad tõenäoliselt enam mitte kunagi - so, who cares! Vähemalt on mul nüüd mälestus ja tõestus seal käimisest olemas.

Selle pildi tegin eelmine kord NY käies. Vot täpselt nii pisike see "park" ongi.

Üksinda metrooga tagasi Briti juurde, kott kaenlasse ja bussi peale. Päris kurb oli ära tulla.. Ja kuigi meil oli koguaeg kiire-kiire-kiire, siis olin pärast seda 48h Suure Õuna linnas, täis täiesti uut energiat ja elurõõmu! Aitäh Brit, et olid parim host, keda endale soovida oskaks! Ja oota ainult! Olen juba varem, kui arvatagi oskad, tagasi! :)