..Washingtonis Eesti Suursaatkonnas jõuluvastuvõtt. Kutsetega üritus ainult väga valitud inimestele. Tänu kooriga liitumisele sain ka jala ukse vahele, nimelt esinesime seal 4 lauluga. Nelja prooviga pidime neli lugu selgeks ja ühtseks saama - eestlased laulurahvas ju, palju meil ikka harjutada vaja. Peale minu on kooris veel kaks eesti au pairi ja kolmekesi me need noorukesed olemegi, ülejäänud on juba oma teise noorusesse jõudnud. Päris täpselt ma kõigi taustu ei tea aga enamus neist on siin juba ammustest aegadest. Väga naljakas on kuulata, kuidas eestlane eesti keelt aktsendiga räägib. Aga mis siin imestada.. kui Eesti jõululaadal käisime, kohtusime seal ühe tüdrukuga, kes tuli siia suvel ja no selline aktsent oli eesti keelel juures! Eks see vist oleneb täiesti ka sellest kui palju sa siin olles seda räägid. Ma olen seda vist mõne üksiku erandiga iga päev rääkinud, kuid siiski vahepeal tunned, et natuke nagu kaob ära keele oskus - sõnavara kuivab kokku ja sõnade pööramine/käänamine ei tule enam nii ladusalt välja. Inglise keeles on ennast isegi kohati kergem väljendada. Muidugi tekib inglise keelt rääkides ka blokke, et tahaks midagi öelda aga no ei tea seda sõna, siis ajab närvi küll :D Aga blogi lubasin kohe esimeses postituses eesti keelseks jätta, seega ei saa oma sõnu süüa ju. Ja ma olen enam kui kindel, et mu lugejaskonna moodustavadki eestlased. Kuigi.. kui blogi statistikale silma peale viskan, siis loetakse seda ikka nii erinevates riikides, et uudishimu hakkab närima, kes need inimesed on.
Okei, tagasi jõulupeo juurde. Väga mõnus õhkkond oli seal! Ikka oma inimesed ja oma keel ja muidugi - eesti söök! Kartul, kapsas, verivorst, sealiha, sült, kartulisalat - kõik oli olemas, nii nii hea! Ma arvan, et kõige õnnelikum olingi ma just selle söögi üle. Pidu algas proua Suursaadiku kõnega, kus ta mainis muidugi ära ka selle õnnetu koolitulistamise, mis ju samal päeval juhtus. Terve riik oli leinas. Külmavärinad tulevad peale mõeldes faktile, et ma selliste hulludega samas riigis viibin. Siin ikka juhtub. Muidugi soovis Suursaadik meile kõigile ilusaid pühi ja et me saaksime need ikka oma armastatud inimeste keskel veeta. Vägisi tahtis pisar selle lause peale silma tulla..
Minu ainuke lohutus seoses jõuludega ongi see, et juba teisipäeval jõuab Kairi siia! Ja täna oli Meeli nii armas ja kutsus mind homme koos oma perega kirikusse jõulutseremooniale kaasa.
Mis mu jõulud siin kurvaks teeb on see, et ma olen ju siiski juudiperes. Seega ei mingit kuuske ega kaunistusi. Ja oleks siis nii, et nad peavad Hanukkaht aga nad on nii laisad, et nad põletasid Hanukkah puhul ainult kahel korral vist küünlaid. Ja E sai ainult ühe kingi (kuigi peaks olema 8 päeva- 8 kingitust). Ühesõnaga ei ole nad väga vaimustuses mitte millegi tähistamisest :D Pereema küsis aga sel nädalal, et kuidas me jõule tähistame, kas suure õhtusöögiga ja nüüd teisipäeval ühe jõulusööma ikka korraldame. Õigem oleks jah 24ndal see sööming teha aga pakkusin just teisipäeva välja, sest esmaspäeval tahan ju kirikusse minna (: Ja mis sest et nad jõule ei tähista, mina läksin kingituste shopinguga ikka natuke hulluks kätte ära. Ma armastan kingituste tegemist! Aastaläbi võiks jõulud olla ja minul rahakott müntidest raske, siis ainult kingitusi koguaeg teekski! Täna sain lõpuks oma ostudega valmis ja pakkisin kõik ära kah. Kui asjad üle antud, siis panen pildid ka siia.
Natuke juttu siit - natuke juttu sealt. Jõudsin oma jutuga juba tänasesse päeva aga eelmise nädalavahetuse reisist pole ikka veel kirjutada jõudnud. Jätan selle järgmiseks korraks. Et teil ikka oleks mida oodata! (; Aga siit tulevad nüüd mõned pildid meie jõulupeolt..
 |
| Meie pisike aga armas koorike (: |
 |
| Meeli söök, nom nom |
Ps. Meill nüüd ka ajaliselt 24.detsember käes, seega IMEILUSAID JÕULE TEILE, MU ARMSAD!
No comments:
Post a Comment