Selliseid pühapäevi..

..võiks rohkem olla. Nimelt oli siis Baltimores, linnas mis asub meist umbes tunnikese kaugusel, ühe dollari nädalavahetus. Ehk siis sissepääs igasugu muuseumitesse jms kohtadesse oli vaid üks dollar. Baltimores asub ka kuulus National Aquarium ja tahtsime sinna juba varemgi minna aga see 30-dollariline pilet pani vähe kõhklema. Nii et kui kuulsime sellisest heast võimalusest, oli minek kindel! Aimasime juba ette, et seal saab palju rahvast olema, seega alustasime oma päeva varakult. 8.15 oli auto mul maja ees ja sõit võiski alata. Ärganud olin aga juba kell 6, et enne minekut veel oma J-ga skypeda, kohustuslik osa minu igas laupäevas ja pühapäevas ju ikkagi (: Anyways.. Olime kohal kuskil 9.15 ja oligi järjekord. Teadsime, et müük hakkab kell 10 aga tuli välja, et juba müüdi pileteid ja lasti kellaja järgi ka inimesi sisse. Saime oma piletid täspselt kella kümneks. Mis seal sees siis toimus.. kalad, kalad ja veelkord - kalad? Jep. Ei pakkunud väga pinget. Kuni jõudsime millimallikateni! On alles kihvtid ja ilusad tegelased. Ja nii graatsilised. Seejärel läksime viskasime mu lemmikutele, delfiinidele, pilgu peale ja uurisime, et millal show peaks hakkama. Alles poole tunni pärast. Aga ma tahtsin nii väga jääda, et rääkisin õnneks ka teised pehmeks. Täispikka showd nad nii odavatele külalistele siiski ei teinud, vaid seda kutsuti "vahetunniks", põhimõtteliselt olid siis neil vabad "käed" ja võisid teha enam-vähem mida tahavad ja lihtsalt lõbutseda. Ikkagi oli uskumatu. Kindel on see, et ma pean Floridasse delfiinidega ujuma minema! Pöidlad pihku, et see ka toimiks. 

So happy pärast oma delfude nägemist (:

Akvaariumist tulime välja kell 12 ja läksime lõunatama otseloomulikult kohe kõrval asuvasse Cheesecake Factorysse. Mul otseselt kõht tühi polnud, seega võtsin lihtsalt chipsid ja guacamole ning ka pooled neist võtsin koju kaasa. Tellisime Sarahga koos veel Oreo juustukoogi, mida ei jõudnud me isegi kahe peale täiesti  ära hävitada. Aga meil oli lihtsalt maailmaparim teenindaja! Eestlastel on ameerika teenindajatelt nii mõndagi õppida. Kui üldjuhul on normaalne jätta tippi 15%, siis mina jätsin 25% ja Viktor isegi veel rohkem. Mis ajas parajalt naerma, sest terve see aeg tundus, et teenindaja oli Viktorisse väga kiindunud. Muuseas, teenindaja oli samuti meessoost. Olime väga positiivselt meelestatud pärast sellist teenindus-kogemust. (:

Alustasime oma päeva nii varakult ja pärast lõunatamist oli kell ikka veel nii vähe. Rallitasime siis meie kõrval asuvasse osariiki Virginiasse ja läksime Tysons Cornerisse. Olin sellest enne korduvalt kuulnud aga käinud mitte. Hiiglaslik kaubamaja! Kõik poed, mida vähegi tahta võiks osata, sealt ka leiab. Tegime poodides natuke aega parajaks ja läksime kinno Playing for Keepsi vaatama. Näitlejate pärast tahtsin seda filmi näha. Tegemist oli muidugi väga tüüpilise romantilise komöödiaga aga polnud viga. Isegi meie ainuke meessoost isik seltskonnas, kes piletit ostes väga kahtleval seisukohal oli, ütles pärast, et talle meeldis. Vau!?

Kuna mul siin kurdeti, et lisan liiga vähe pilte.. siis palun. Kas nendest piisab? Kui nüüd päris aus olla, siis on mul sellest pühapäevast 250 pilti aga enamus neist lihtsalt avalikustamist ei kannata. Ja üleüldse, pole ju mõtet üle ka pingutada. Anika fotokas on tegelikult paar pilti, mida ma väga siia postitusse lisada tahtsin aga ma pole neid siiani kätte saanud. Ma olen vist ainuke, kes alati esimesel võimalusel kõik tehtud pildid laiali saadab. Teistelt muudkui luni ja luni neid pilte veel mitu nädalat hiljem.. 

Okei, pärast pühapäeva tuli esmaspäev (kipub nii olema) ja muidugi on alati mitu üritust samal ajal. Kell 7 algas ühes linnas detsembrikuu au pairide meeting ja 7.30 teises linnas koori selle aasta viimane proov. Aa jah, ma liitusin Eesti kooriga. Nüüd te kindlasti mõtlete, et ega vares ei ole laululind. Aga õnneks on seal inimesi, kes oskavad piisavalt hästi meie kõigi eest laulda, haha. Pereisa oli lahkelt nõus mind sõidutama ja nii käisingi umbes pooleks tunniks kokkusaamisel ära ja edasi läksin väikese hilinemisega leelotama. Üldjuhul ei ole nendel au pairide kohtumistel eriti hea kuulsus, kui nii öelda võib. Need on kohustuslikud ja keegi ei viitsi kunagi käia seal. Aga seekord oli ja tundus seal väga tore nii et täitsa kahju oli ära tulla. Pidime ka max $10 kingituse viima ja sain sealt oma esimese jõulukingi siis, rohelise karu närvide rahustamiseks (tal need pisikesed terad sees, teate küll). 

Okei. Ma ei taha seda postitust visuaalselt liiga pikaks venitada, seega jätkan järgmises. Varsti..

(Ps. See pühapäev ja esmaspäev olid 9.-10.detsember, et ajaliselt teaksite.)