Minu jõulud..

..siin olid ikka täiesti erinevad sellest, mis ma arvasin, et tuleb, kui ameerika mõtteid mõlgutama hakkasin. Olen vahest mõelnud, et oleks ikka tahtnud nii öelda päris ameerika pere juurde sattuda aga samas on mu hostvanemad lihtsalt ühed parimad ja armsamad inimesed maailmas ja seetõttu ei vahetaks ma neid mitte millegi ega kellegi vastu. 

Kahekümne neljas, tuli välja, oli mul vaba päev, seega pikutasin väga kaua enda toas. Üles ärkasin aga varakult, sest tahtsin Eestisse helistada ja perega rääkida, samalajal kui nemad jõululõunatasid maal vanaema juures. Lõpuks keskpäeva paiku otsustasin oma näo hostperele ka ära näidata ja sõime hilist hommikusööki, sest nad olid sama laisad kui mina. Pereema muudkui käis pereisale peale, et ta poisiga õue läheks, kuid ta ei võtnud kuidagi vedu. Minul oli see-eest plaanis poes ära käia ja pakkusingi välja, et võtan Ethani endaga kaasa. Võtsingi. Õues hakkas just parajat sulamula alla sadama taevast, pere muretses, kui äkki ikka liiga hulluks läheb (külmaks ja märjaks), siis helistaksin, et nad tulevad järgi. Minu, eestlase, jaoks oli see ilm ometigi köömes. Poes oli hullumaja! Aga poest tagasi tulles - jõuluime! LUMI! Oi kuidas ma lihtsalt nautisin seda jalutamist. Pereema veel helistas ka, et kas peavad nüüd järgi tulema, ptseh.. Mis järgi! Las ma naudin seda seniks kuni on! Kahjuks jätkus seda vähest lund nii umbes paariks tunniks ainult, sest miinuskraade meil ju polnud. 

Õhtul korjas Meeli koos oma pereema ja nunnude kaksikutega mind peale ja läksime kirikusse jõuluteenistusele. Ei saaks öelda, et see kuidagigi moodi kiriku moodi välja nägi. Pigem selline kontsertsaal või miskit. Aga tore oli. Ja ilus. Aitäh Meelile, et ta mind kaasa kutsus (: Pastor (või ma ei teagi ausalt öeldes kuidas teda kutsutakse) oli inglane, seega rääkis ta oma uhke briti aktsendiga. Mõnuga kuulasin lihtsalt! Hiljem uuris ka meie käest, et kes me oleme ja kust tuleme ja ütles, et me sellise ilmaga käima kindlasti lühikeste pükstega õues ringi. Mitte päris, haha. Pärast sai sealt kaasa võtta sellised pisikesed kingikarbid ja viia inimestele, kes jõuluõhtul töötama pidid. Algul tahtsime tuletõrjujatele viia, kuid jaoskonna juurde jõudes nägime, et ühed juba astusid koos pakikestega sisse. Siis viisime hoopis bensiinijaama töötajale. Näost oli näha, kui meelitatud ja rõõmsaks see ta tegi. Siis toodi mind koju ära ja ma ei teagi kuhu ning kellele nad teise paki viisid. Igatahes väga armas mõte ja tegu kiriku poolt! 

Koju tagasi jõudes tellis pere hiinakat. See olevat traditsiooniline jõulueine juutidel. Vanemad siis omavahel arutasid ka, et mitmel korral ja kus nad seda söömas käinud on ja üldse kuidas nad oma jõule veetnud on. Uurisid muidugi minu käest ka. Selline mõnus õhtu oli. Samas on meil koguaeg väga toredad õhtusöögid minu arust. Alati on millestki rääkida. Ja nad on nii targad!

Meeli koos oma hostperega

Kahekümne viienda hommikul ärkasin jälle vara, sest tahtsin oma kingitused perele vaikselt üles ära viia. Ust avades avastasin, et seal ripub üks parajalt pirakas jõulusussike. See tegi mu nii õnnelikuks! Ja kui ma selle sussi sisu veel piiluma hakkasin.. Ma olin nii hämmingus ja nii meelitatud! Poleks elusees midagi sellist osanud oodata! Ausalt öeldes ei julgenud ma kuni selle hetkeni üldse lootagi ise kingitusi saada. Seega that pretty much made my Christmas morning (:

Mis ma sealt sussi seest siis leidsin? Esiteks, maailmamugavaimad sokk-sussid! Mul oli juba ammu uusi vaja ja nii tore oli sellised sossud sealt sussi seest leida. Siis kehakreemi ja huuleläike, mis vastu pikemat tutvustamist ei vaja, jõulude juurde käib ju alati natuke pudi-padi ka. Ning last but not least - kaks ümbrikku. Mis nendes ümbrikutes oli? Punase seest leidsin $70 kinkekaardi ühe parima DC juuksuri juurde! Ma olen juba pikemat aega mõelnud, et juuksurisse vaja minna aga kuna tean, et see siin nii kallis, siis pole veel raatsinud. Selle $70 eest saan ka ainult pesta-lõigata-kuivatada. Nüüd põhjus olemas, et natuke ise juurde koguda ja siis ikka värvida ka lasta proffidel. Eks näis, millal selle ära kasutan. Ja rohelise ümbriku sees oli majake, mille sees oli omakorda kaardike ja mille sees oli omakorda krediitkaart, mille peal oli vägagi korralik summa. Ei hakka täpset numbrit ütlema aga mõnusaks shoppamiseks piisav (;

Mis ma neile vastu tegin? Pereemale kinkisin After Eight šokolaadid ja tee ning pereisale veini + selle ümbriku sees oli kinkekaart kinno minemiseks (nad pole peale Ethani sündi kordagi kinos käinud - st üle kahe aasta juba!) koos lapsehoidmisega. Ehk siis mina jään ükskõik millisel õhtul (peale oma tööaega) koos poisiga koju ja nemad saavad kahekesi natuke kvaliteetaega veetma minna. Ega neil enam palju aega selleks jäänud pole.. Kuu aja pärast üks väike plika juures juba ju. Perele ühiselt kinkisin pildiraami, kus on kolm minu tehtud mustvalget pilti - üks tervest perest, üks Ethanist ja kassist ning üks ainult Ethanist. Kassile kinkisin mängimiseks uued kõlisevad pallid. Ning lõpuks siis Ethanile pehme pärdiku George ja selle sama tegelasega uue raamatu (tal üks juba oli, mis väga meeldis) ja siis pusa, kus peal on ka ahv ja kirjutatud "Monkey trouble", raamatusse kirjutasin samuti pühenduse, et häid jõule minu pisikesele ahvikesele (: Muide ma pakkisin esimest korda elus ise kingitusi! Eestis olen koguaeg pakkijatel lasknud pakkida, sest ma ise ei viitsi ja ma tean, et nemad teevad alati nii korralikult. Esimese korra kohta tuli päris hästi välja, ma arvan. Üldpilt tundub ju kena. Aa te küsite, et miks Miki paber? Lihtne, sest Ethan on fänn.

Päev läks edasi nii, et sõitsime Kairile lennujaama vastu ja õhtul sõime peaaegu õiget jõulutoitu. Ahjukartul ja hapukapsas olid igastahes olemas. Ja emme saadetud glögi ka! Kuigi ikka igatsesin oma koju ja kallite inimeste juurde, siis tuleb tunnistada, et polnud ka nendel poolikutel-pühadel viga midagi. Suurimaks plussiks oli muidugi Kairi tulek! Nendest seiklustest juba järgmisel korral..