Light packer..

..(ehk siis osav võtan-ainult-hädavajalikud-asjad-kaasa pakkija) ei ole ma kohe kindlasti. Äkki on homme külm ilm - üks komplekt. Äkki on homme soe ilm - teine komplekt. Ja ega ülehomme saa siis samu asju selga panna, seega see tähendab veel kahte komplekti riideid. Ja üle-ülehomme.. Õudusunenägu! Ja muidugi meeldib mulle alati pakkimine viimasele minutile jätta. Aastaks Ameerikasse tulles hakkasin ka päev varem pakkima. Lisaks leiab peale pakkimise nii palju teisi asju, millega tegeleda. Nagu näiteks hetkel blogi kirjutamine. Ma lihtsalt ei suuda otsustada, mida võtta ja mida jätta! Ja kilod ju ka ette nähtud, mida ületada ei tohi. Keegi appi tuleb? 

Viie tunni pärast tuleb mulle auto järgi (kardan, et magama ma täna ei jõuagi) ja kaheksa tunni pärast istun juba lennuki peal suunaga lääne poole. Üks unistus täitub jälle! Üritan oma 72-tunnisest puhkusest võtta kõik mis võtta annab! Päkad kõnnin villi ja sääred lihastesse. KÕIKE tahan näha! Kardan, et mu kaamera 16GB mälukaardist võib isegi väheks jääda. 

Mis on lääne poole sõites mõnus, on see, et võidan ajas endale kolm tundi juurde. Mis on aga uskumatu on see, et ma ei välju ju selle riigi piiridest aga lend ühest otsast teise kestab kuuuus tundi. Tellisin endale ebay'st raamatu, et lennukis igav ei hakkaks. Paari katkendit juba lugesin ja tundub, et hakkan seal lennukis kõvasti omaette kihistama. Nimelt tellisin endale Ellen Degeneres'i raamatu "Seriously....I'm Kidding" Kes vähegi  Elleniga kursis on, siis võib juba ette kujutada, et millist kulda seal raamatus leidub.

Hetkel istun arvuti taga, juuksemask peas, kohver lahti, kohvri sees ainult saunalina.. põrand see-eest jalatseid ja riidehilpe täis, kosmeetikakott on vähemalt koos. Lisaks tuleb pühapäeval mu hostema vennapere meile külla ja nendel kahel ööl, mil ma ära olen, magab nende tütar minu toas, seega pidin ka tuba koristama ja sättima nii, et 9-aastaselt plikalt mõned olulisemad asjad käeulatusest kaugemale ära panna. Väga mugavalt end ei tunne, et keegi teine minu äraoleku ajal siin toas on aga väga ebaviisakas oleks olnud ka öelda, et ma ei luba teda siia. Loodan lihtsalt, et ehk on hästikasvatatud tüdruk ja probleeme ei teki. (;

Okei. Aitab plärast, tuleb edasi tegutseda. Teisipäeva õhtul olen tagasi ja eks siis muljetan! (Olen üsna kindel, et teisipäeva õhtul ei viitsi ma veel ühtegi sõna ritta seada aga eks kunagi ikka..)

Ps. Igatsen teid, mu Eesti semud! Ja olete täna, 15.veebruaril mulle täpselt sama kallid (kui mitte kallimad) kui eile, 14.veebruaril. xoxo