Järgmisel päeval..

..väga vara ei tõusnud. Võinoh, äratus oli mul juba kell 8, et peikale väike skype kõne teha, kes sel hetkel minust ju 10h ajaliselt ees oli. Aga voodist üles tõusin ja tegutsema hakkasin poole 10 ajal, mistõttu jõudsime ka sellel päeval linna alles keskpäeval. Kulgesime mööda Pier'e oma niinimetatud turistipunkti juurde jälle. Esialgselt oli plaanis teha pühapäeval 2 ekskursioonisõitu aga kuna üks meist (ilmselgelt mina) hommikul selline uimerdis oli, jõudsime ainult ühele. Nägemata jäi meil nimelt Golden Gate Park, ongi põhjus tagasi minemiseks, eks. Läksime siis sellele (minu jaoks) kõige olulisemale tuurile - Golden Gate Bridge! Nägin tegelikult ka eelmisel päeval juba kaugelt seda kaunitari ja õnneks meil vedas ilmaga nii palju, et kõigil kolmel päeval oli silda näha! Mind juba hoiatati enne ette, et tõenäoliselt võib sild nii udusse kattunud olla, et põhimõtteliselt ei näegi seda aga ei, kõik oli selgelt paista! Tuuris natukene pettusin, sest pildistamiseks tehti 10minutiline paus aga täitsa valel pool silda, ehk kohas, kust ei olnud võimalik sellest mingisugust head pilti saada. Meile anti ka võimalus üle silla jalutada aga otsustasime, et ei tee seda, sest tuuline ja veidi jahe oli. Hiljem muidugi kahetsesin.. Sõitsime bussiga veel igasugu rikkurite eramutest mööda, kes konkreetselt oma magamistoa aknast näevad Golden Gate silda ja San Frani panoraami ja kelle maja ees seisab vähemalt neli luksuslikku autot. Ebareaalsed elamised. Bussijuht tegi natuke "lõbusõitu" ka ja enne lõpp-punkti kohale jõudmist sõitsime ühelt eriti suure kaldega tänavalt alla. Võtab kõhedaks küll, kui lahtises bussis oma pingi peal aina ette-ja ettepoole vajuda. Okei, bussiga tiirutatud aga sillast piisavalt head pilti ikka veel pole. Otsustasime tallatakso kasuks ja seadsime sammud silla poole tagasi. Me aga ei mõistnud väga hästi, et kui kaugel see sild reaalselt oli. Seega jõudsime umbes poole peale, kui otsustasime pildid ära teha, ja tagasi minna. Ma oleks tegelikult veelgi lähemale kõndinud aga Sarah põlved hakkasid vaikselt üles ütlema. Kurb. Mis teha. Järjekordne põhjus tagasi minemiseks - et oma punasest kaunitarist paremat pilti saada! Muide, hetkel, mil bussiga üle silla sõitsime, kommenteeris minu taga istuv briti noormees "It matches with your hair!" Tõsijutt (: Ja kuigi paljudele, tean, ei meeldi see sillavärv, kui nad seda lähedalt näevad, siis I love it! Ma olen üks nendest, kes laseks heameelega oma maja seda värvi värvida. Googeldasin selle värvikoodi isegi juba välja! Äkki räägin sugulased nõusse, et meie Saue tänava maja seda värvi võõbata, mis arvate!? 

Sõbraga.

Mitte-just-parim-nurk  "mina koos sillaga" pildi jaoks.

Üritasin kaamera abiga vaadata, kas juuksed on korras, mis ilmselgelt oli sellise tuule käes täiesti võimalik missioon. Ühesõnaga vajutasin kaameranuppu pildi teravustamiseks ja selle tagajärjel siis see pilt sündiski, täiesti kogemata. Aga mulle hakkas täitsa meeldima.

Okei, tagasikäik sisse ja suund uuesti meie põhikoha poole. Tegime väikese suveniirišopingu (unustasin pilti teha asjadest, mis perele tõin, niunäu) ja kommišopingu. Ma ei saa aru miks meil siinkandis sellist kommipoodi pole!? Oehhhh kuidas ma igatsen kõiki neid hapusid komme, mida sai alati kinno minnes ostetud. Candy King, I miss you! Õnneks sai natukeseks isu rahuldatud, ostsin järgmisel päeval kaks kotti komme veel. Haha. Teate küll ju mind. Aga nüüdseks on kõik juba otsas, seega eestlased, saatke mulle palun hapusid maasikaid ja värvilisi ribasid, aitäh! 

Paradiiiiiiiiiis!

Ja jõudiski kätte aeg saada kokku preili Siljaga! Pärnu neiu, kes on hetkel aupair San Francisco lähedal ja kellega meil on kümneid ühiseid tuttavaid aga kellega me kunagi varem kohtunud polnud. Täpselt nii suur ja väike see maailm meil ongi. Tohutult tore oli eesti keeles jutustada ja esimesest silmapilgust kohe omavahelist head klappi tunda, oma on ikka oma. Nagu oleks teda juba ammustest aegadest tundnud. Käisime õhtust söömas, jalutasime natuke ringi, tegime tõestuseks ja mälestuseks paar pilti koos ja siis tiksus kell juba nii palju, et meie teed läksid lahku ja iga mats läks oma koju. Nüüd loodan, et see plika oma sõna peab ja mulle aprillis siiapoole mandrile külla sõidab. Parem oleks! Mina ja sõber külmkapis ootame (;

"Ilus" pilt ja pilt meie tõelisest palest.

Lõpuks suutsin oma reisukaaslase ka lollitama ajada, haha. Aitab küll nendest korralikest piltidest.

Sellise kunstiteose soetasin endale kah. Tükk aega seisime seal tüdrukutega, sest ma ei suutnud ära otsustada mida teha aga kui kuulsin, et hinnaks $5.99, siis enam teist korda ei mõelnud ja viskasin dollarid letti. Hetkel seisab see veel mu kapi ääre peal ja ootab seinale paigutamist.