Kas tõesti..

..olen ma nüüd oma postitustega järjele jõudnud!? Seekordne postitus tuleb möödunud nädalavahetusest, jah just, möödunud, mitte sellest mis vähemalt kaks nädalat tagasi juhtus. Oma tööpäevadest nagu te juba teate ei oska ma mitte midagi tarka kirjutada. Eelmisest nädalast tasub ehk ära märkida vaid selle, et käisime poisiga esimest korda juuksuri juures! Paras tegu oli ikka, algselt ei tahtnud ta üldse sinna toolile maha istuda, seega läksime jäätist sööma ja lootsime, et ehk tagasi minnes saame endale teise juuksuri (sest esimene tädi ei tundunud kõige toredam) ja saimegi! Ning selle naisega läks hoopis libedamalt. Poiss istus ema süles ja vaatas nina ees oleva ekraani pealt multikaid, samal ajal kui juuksur siuh ja säuh üks-null juustele tegi. Lõpuks ometi on mu pisike poiss poisi moodi! Kuigi ta pikad lokkis juuksed olid väga ingellikult armsad, siis nüüd on mu meelest ikka palju parem (: Nüüd aga laupäeva juurde.. Käisin jooksin oma esimese 5km ära! Noh, omaette olen seda muidugi ka juba varem teinud aga seekord siis ametlikult. Keegi küll aega ei võtnud, sest tegemist oli rohkem lõbusa üritusega kui jooksuvõistlusega. Ööl vastu laupäeva värvisin kell pool 1 öösel ka oma küüned värviliseks, et rõõmsam olla oleks ja kell 6 oli juba äratus, sest seitsmest hakkasime sõitma. Päris tore oli pärast 5h und autoroolis olla ja jooksma minna. Jõudsime sihtpunkti veits enne 8 ja millised ummikud! Lõpuks pääsesime ummikust ringi peale (staadioni ümber oli ring) ja sõitsime parkimise suunas, politsei suunas inimesi paremale-vasakule ja meid saatis vasakule, seisime kenasti parkimisplatsi järjekorras kui üks naisterahvas tuli ja teatas, et see parkla pole jooksjatele, peate tagasi minema. MISMÕTTES NAGU!? Olime juba pool tundi enne oodanud ja nüüd saadeti meid uuesti selle ringi peale tagasi. Mul muidugi väga mõnus oma manuaaliga iga minuti järel paar meetrit ju liikuda. Lõpuks seisime siis uuesti seal 40 minutit. Korraks võttis tuju täitsa nulli aga siis keerasime muusika põhja ja aknad alla ja tegime ise olemise lõbusaks. Ringi peal seistes nägime ka juba esimesi jooksjaid alustamas. Nimelt kell 9 saadeti esimesed jooksma ja siis iga 5-10min järel uus hulk inimesi ja nii kuni kella 10.45ni välja. Me pääsesime lõpuks jooksma vist kuskil 10.15 seega üsna viimase piiri peal. Ja natuke kahju oli, sest tundus, et värvid hakkasid vaikselt otsa saama. Ahjaa, ma veel ei mainunudki, et tegemist oli Run or Dye (Jookse või Värvi) jooksuga ehk siis sind loobitakse jooksu ajal värvipulbriga mille tulemusena oled lõpuks paras muri. Jooksu ajal oli, kui ma õigesti mäletan, 5 värvimispunkti. Aga värviseks saime juba enne jooksu, sest kõigil osalejatel oli 1 pakk värvi ja sai ka lisaks osta. Seega möll hakkas juba enne starti pihta. Finišisse jõudes nii väga palju värvilisemad polnudki kuna saime natuke vihma ja värv jõudis juba haihtuda. Aga siis läksime lava äärde, kus toimus tõeline PIDU! DJ, muusika, lavapeal tuju üleval hoidvad poisid, tants ja trall ning iga mõne aja tagant värvi loopimine! Vot see oli alles vaatepilt ja elamus (: Kõige lõbusam osa sellest jooksust! Seal siis möllasime umbes tund aega ja kell 12 pani üritus pillid kotti. Üritusele ma oma kaamerat kaasa ei vedanud, tegin ainult telefoniga pilte aga pärast tegime auto juures ka parema kvaliteediga pilte. Saime aga uuesti vihma.. Ja seega tundub, et polekski nagu väga värvilised olnud. Vähemalt nägu jäi muriseks! Koju tulles leidsin skypest Liisu ja ehmatasin teda veidi oma näoga. Tegime diili, et lähme koos sügisjooksule ehk 10km jooksma! Ma pean nüüd kõvasti treenima hakkama. Tegime siis tüdrukutega kiire pesu kodus (esimese korraga 100% puhtaks ei saanudki) ja läksime B juurde. Käisime tühjade kõhtudega poes, seega sai liiga palju kraami kokku ostetud. Pärast söömist lihtsalt oigasime.. Aga õhtu lõpetasime vahuveini (ja mina sain ka oma teise Somersby ära joodud) ning Wii-l Let's Dance mängimisega! Nalja sai kõvasti, ja higistatud ka, haha. Milline ideaalne lõpp meie aktiivsele päevale!

Pühapäeval otsustasin magada nii kaua kuni lihtsalt ärkan. Ah kui hea oli! Nurrusin kella kümneni ja uurisin siis Cornelia käest, et mis tal täna plaanis. Teatas, et lähevad Chesapeake Beachile, kas tahan kaasa minna.  Ega ma teist korda enam ei mõelnud ja lõin plikadega kampa. Kell pool 12 olin juba autos ja võtsime väga entusiastlikult suuna ranna poole! Tegelikult nii väga peesitamise plaani polnudki aga tahtsime ranna ääres pikniku pidada. Kohale jõudes tabas meid muidugi paras üllatus.. Läksime siis esimesse randa ja sissepääs oli 10dollarit nägu. Vabandust, misasja? Randa mineku eest tuleb maksta? Ei, aitäh. Läksime siis ühte teise "randa", mida enne nägime. Miks jutumärkides? No see rannariba oli täpselt nii pisike, et vähem kui minutiga kõnnid ühest otsast teise. Ja arvake ära - sissepääs oli 12 dollarit nägu! Mis toimub!? Hakkasime siis googeldama, et leida mingit muud varianti aga väga võimalusi polnudki. Sõitsime siis niisama mööda ranniku äärt aga kuskil peatuda ei osanud, sest igalpool elumajad. Vahepeal juba mõtlesime, et lähme koputame kellegi uksele ja küsime luba nende tagahoovis pikniku pidada. Lõpuks silmasin ühte lauda ja pinki peaaegu vee ääres ja otsustasime sinna maha istuda, pool päeva oli juba autos veedetud. Lõpuks osutus see väga armsaks kohaks, sest toitu sai nautida koos vaatega veele. Igalpool, kus on vesi, tunnen end hoopis paremini ja kodusemalt. Veetsime seal päris pikalt aega kuni lõpuks sõitsime tagasi linna poole ja läksime nii öelda promenaadile jalutama. Ega me nii väga ei jalutanudki, rohkem pildistasime. Ja pildistasime natuke veel.. ja natuke veel.. Ja veel kahe kaameraga. Kuna alustasime oma päeva üpris hilja, siis selleks ajaks oli ka kell üsna kaugele liikunud ja võtsimegi suuna kodu poole tagasi. Midagi erilist me ju ei teinudki aga lihtsalt oli ülimalt armas päev nende plikadega! Cornelia lähebki juba sel pühapäeval oma reisikuule aga õnneks tuleb 4.juulil veel nädalaks siia tagasi. Aaaahh, liiga kurb on mõelda, et kõikidele armsaks saanud inimestele tuleb nüüd head aega hakata ütlema :(  Tahan küll koju oma sõprade juurde aga uusi sõpru hakkan ka väga igatsema.

Esmaspäev oli mul vaba päev! Pere oli Kanadas pereisa venna pulmas, tagasi tulid nad alles hilisõhtul. Sain jälle magada nii kaua kui tahtsin aga millegipärast olid seekord silmad liiga varakult lahti. Jutustasin siis empsiga ja helistasin ka vanaemale, kes oli juba muretsenud minu pärast, sest polnud ammu midagi kuulnud. Hommikusööki sõin alles näiteks kell 2. Muid kohustusi mul sel päeval polnudki, peale juurviljade ära toomise. Emps arvas, et ma peaksin sellest ka siia kirjutama. Ühesõnaga on siin nii, et grupp inimesi maksab aasta alguses ühele farmerile päris kopsaka toetussumma, et farmer saaks seemneid mulda panna ja igasugu asju kasvatada jms. Ja suvel, täpsemalt vist 20 nädalat?, saab iga isik, kes toetas, igal esmaspäeval kastitäie erinevaid juurvilju. Just neid, mis sel hetkel kasvavad. Ühesõnaga sa ei tea kunagi päris täpselt, et mis sa saad. Päris hea diil ju tegelikult. Farmeril on garantii olemas (ja raha on mu meelest makstud talle hoopis rohkem kui see kraam tegelikult väärt on) ja sinul kah igal nädalal värsked maasikad, salatilehed, rabarberid jne laual (: Ma ise poleks kusjuures sellele üldse mõelnud, et sellest siin kirjutada, sest kuidagi selles elus sees olles ei tundu see midagi erilist. Oli muidu lugemist väärt? Teile tundus midagi uut ja põnevat? Midagi, mida Eestis (vist???) ei kohta? Kurb tegelt, et ma ise enam aru ei saa, mis on teistmoodi ja mis mitte. Nagu öeldakse, eks inimene harjub kõigega. 

Teisipäeva õhtul käisime oma toreda seltskonnaga Bar Louies, kus tavaliselt käime neljapäeva õhtuti aga see neljapäev oli kõigil palju muud tegemist, seega tõstsime ümber. Ja teisipäeviti on seal ühe dollari burger! Kuigi see paras nali.. Ühe dollari eest saad saia, salati ja liha aga kõige muu eest tuleb peale maksta. Kokkuvõttes maksid ikka ligi 4 dollarit burgeri eest + 4 dollarit friikate. Noh, paar dollarit kokkuhoidu. Tavaliselt selline kombo kuskil 11-12dollarit seal. Igatahes oli õhtu superlõbus nagu alati. Selle seltskonnaga rändaks kasvõi teise maailma otsa. Järgmisel suvel tuleb mul ikka üks eurotrip ette võtta, et kõik need nunnud näod jälle üle vaadata ja meelde tuletada.
Kolmapäeval käisime Ethaniga playdatel. Pidime minema kuna Lukasel oli viimane "koolipäev" (tegelikult pigem lasteaed aga siin nimetatakse kõike kooliks) ja Sarah tahtis koos schoolbusiga pilti teha. Muud märkimisväärset ei juhtunud.

Minu väike punapea (: (Sarahi hostlaps)

 Nii ja olengi nüüd tänases päevas - neljapäevas! Tundus ju algselt täitsa tavaline päev kui äkki natuke enne kella nelja jõudis meieni torm. Tuli pauguga ja läks koos elektriga! Torm iseenesest kestis ainult mingi 5-10minutit? Aga selle ajaga jõudis juba üsna palju korda saata siin meie tänaval. Puud katustel (õnneks mitte midagi hullu ei juhtunud) ja tänavatel ja oksad IGALPOOL! Kaks tundi istusime siis ilma elektrita aga siis otsustas pereisa, et ühendab generaatori ära. Õnneks just sellel aastal ostis selle! Elupäästja! Saime elektri tagasi täpselt siis kui mul tööpäev lõppes. Jess. Õhtusöögiks käis pereisa ikkagi pizzat toomas, sest üritasime elektrit kokkuhoidlikult kasutada, et generaator üle ei töötaks. Pärast seda käisin poest endale homseks bussisõiduks snäkke ostmas ja siis pakkisin kotti. Ning nüüd olengi arvuti taga ja kirjutan postitust ning kell on 23.59, mis tähendab seda, et postitus läheb ajaliselt üles hoopis reedel, sest natuke on veel kirjutada. Nimelt sõidame hommikul Niagara Fallsile! Saan täna magada vist 4h, sest mul hommikuks veel natuke toimetusi ja kodust pean lahkuma juba kell 6. Aga ei ole hullu kui väga magada ei saa, sest meie bussisõit kestab umbes 10 tundi! KÜMME! Oeh ma ei taha selle peale mõelda.. Loodan vaid, et sõidu üle elan ja mul halb ei hakka, sest ma pole eriline bussisõidufänn kunagi olnud. Okei, nüüd ongi kõik, järgmisel nädalal kirjutan siis oma Niagara kogemusest teile. Kell on 00:04 ja ma saan lõpuks ometi Publish nuppu vajutada (: Head ööd, Ameerika! Tere hommikust, Eesti!