Mer Poppins: Pärast Chicagot..

..oli mul kodus olemiseks täpselt kolm ja pool päeva ja need elasin kõik üle tänu redbullile. Nimelt pühapäeval oli mul viimane koolipäev ja sellega seoses oli ka üks üsna suur projekt vaja valmis saada, mida ei ole võõrkeeles just kõige lihtsam teha.. aga neljapäeval sõitsin juba jälle kodust ära New Yorgi poole, seega tiksuski aeg lihtsalt peale. Bussisõit oli pikk ja tüütu ja külm. Buss jõudis kohale poolteist tundi hiljem, kui pidi. Mistõttu hakkasin ka oma tagasisõidu pärast muretsema, sest siis oli aja peale minek ja lõpuks ostsingi endale hoopis teise bussifirmaga tagasisõiduks uue pileti. Vähe kulukaks läks aga oli seda väärt. Niisiis jõudsin neljapäeva õhtul päris hilja suure õuna linna, sõitsin Briti poole, võtsime tee pealt endale õhtusöögi koju kaasa ja jutustasime siis Brituga sellel õhtul kõigest, mis toimunud on ja mis plaanid on jms. Saatsin ka Liisi ja Grethega sõnumeid, et kuidas neil läheb ja leppisime reede hommikuks kokkusaamisaja ja -koha kokku. Täpsemalt siis, Liis ja Grethe on(olid?) minu kursaõed ülikoolis ja nad võtsid sellise uhke tripi nagu New York-Miami-Curacao ette ja NY oli minu jaoks ainuke võimalus neid näha. Kahjuks küll ainult kaheks päevaks aga parem kui mitte midagi. Reede hommikul ärkasin üsna varakult, sättisin ennast valmis ja läksin liblikad kõhus oma nunnude blondudega kokku saama. Ah mis armas tunne mind valdas neid nähes! Sõnuseletamatult mõnus! Kallistasime tükk-tükk aega ja paar minutit hiljem oli tunne nagu see oleks alles eile olnud, kui me septembrikuus Patrickus käisime. Starbucksist haarasime kohustuslikud hommikujoogid ja sammusime 9/11 Memoriali poole, see oli koht, kus ma veel käinud polnud aga tahtsin kindlasti ära käia. Olin selle koha ümber küll enne jalutanud ja ka uut USA kõige kõrgemat maja näinud aga polnud kunagi sellel mälestuskoha juures käinud. Ostsime piletid ära, võtsime sappa ja üsna kiiresti olime sees. Kurb koht on.. Nähes kõiki neid nimesid seal ja vaadates seda vett, mis voolab justkui lõpmatusse.. Kahju vaid, et see koht veel täielikult valmis pole, sest usun, et kui kõik lõplikult korras, siis seal veel ilusam. Edasi võtsime suuna Staten Islandi praami peale. Mina olin enne seal sõidul juba käinud aga tahtsin, et ka minu tüdrukud selle ära teeksid, sest esiteks - see on tasuta! Ja teiseks näeb sealt imelist New Yorgi skyline vaadet + Statue of Libertyt. Edasi-tagasi sõidud sõidetud ja hakkasime mööda Broadwayd jalutama. Kõigepealt haarasime endale mäkist lõunasöögi ja varastasime nende wifit ning seejärel tegime pisikesed shopingud. Plikad leidsid mõlemad endale üliarmsad kleidid! Mina jäin riiete mõttes täitsa tühjade kätega.. Aga ostsin ära oma esimese VS rinnaka, jee-jee. Nüüd tahaks veel ja veel neid! Aga varsti tuleb seal SALE, siis olen nagu naksti platsis (; Rahakotid kergendatud, sõitsime Times Squarele. Üks ebanormaalselt ülerahvastatud koht! Pidime hoolega jälgima, et üksteist ära ei kaotaks. Igasugu mälestused tulid minul kohe selle kohaga meelde. Olen nüüdseks neli korda New Yorgis käinud ja iga kord ka sealt läbi põiganud erinevatel põhjustel, kõik korrad on mulle ilusate mälestustena meelde jäänud. Esimest korda käisin seekord M&M maailmas ära, midagi nii erilist sellest kohast ei arvanud. Tegin kohustusliku sini-must-valge kommikoti endale, mille aga hiljem, tunnistan häbiga, jätsin endast sinna maha kuna meenus, et tüdrukud tõid mulle ju Eestist kotitäie magusat ja pole mõtet üle ka pingutada. Times Squarele "tiir" peale tehtud, läksime Rockefeller Centerisse, et uurida kas ja kuidas sealt Top of the Rockile pileteid osta saab. Taaskord koht, kus juba varem käinud olen aga läksin heameelega uuesti. Ostsime piletid endale järgmise päeva hommikuks ära. Esialgu oli meil plaan reede õhtul välja minna aga päev oli nii pikk olnud ja kell juba kohutavalt palju, et sellest plaanist ei saanud midagi. Sõitsime siis hoopis Liisu ja Gretuška öömaja poole, et kuskil seal läheduses mõni söögikoht leida ja et saaksin oma Eestist toodud head ja paremad endaga kaasa võtta. Lõpuks õhtutasime kuskil mehhiko restos, tellisime ka margariitad (mis pidid olema ühed NY parimad, hmm..) aga millegipärast ei läinud ei söök ega jook sel õhtul väga hästi alla. Restost välja tulles oli naljakas avastada, et tüdrukute koduuks oli täpselt seal kõrval, hea lihtne. Kõmpisin koos nendega üles 5ndale, sain oma raske koti kätte ja kõmpisin alla tagasi ning metroo peale. Paras seiklus toimus siis. Kuna selle metrooga ma otse Briti juurde tagasi ei saanud, siis pidin vahepeal ümber istuma aga minu väsinud mõistus ei võtnud enam väga hästi, seega seiklesin paar korda hoopis valedes peatustes. Üle tunni aja võttis kogu see kammajaa aega! Lõpuks jõudsin kohale, sain Briti ja tema sõbrannadega ühes baaris kokku, istusime natuke seal ning siis läksime koju ära. Oh siis sai Brituga parajat huumorit aga see pole koht, kus sellest rääkida (; nosisime natuke Tallinna peenleiba, kommi, šokolaadi ja läksime tuttu ära.

Väike romantika.

Minu Eesti kraam (: + kaks juba ära nositud šokolaadi, Tallinna peenleib ja siidrid.

Laupäeva hommik algas jälle varakult. Sain oma nunnudega kokku ja sõitsime siis liftiga 70.korrusele ilusat vaadet nautima. Mina juba teadsin mida oodata aga plikad mul küll ahhetasid ja ohhetasid. On küll üks parajalt harukordne vaade sealt, tõesti (: Tükk-tükk aega veetsime seal, kohe mitte ei tahtnud ära tulla. Pilte sai ka siit ja sealt ja ühe ja teise nurga alt ikka tehtud. Tegime ka "nii ilus vä" (Eesti nali, mis oli õnneks ka minuni jõudnud, et sain aru küll, millest jutt käis) video, hihi. Olime ennast juba hingetuks vaadanud seal, seega oli õige aeg lahkuda. Enne kasutasime kiiresti muidugi wifi leviala, et instagramis teada anda, mis teeme/kus oleme. Sealt edasi jalutasime LOVE sign-i juurde. Kes mu blogi lugenud on, siis ehk mäletab, et kui Philadelphias käisin, siis seal oli ka LOVE sign aga need kaks on täitsa erinevad üksteisest. NY oma on tunduvalt suurem ja meeldis mulle rohkem. Kuigi asukoht võiks natuke parem olla, kuidagi liiga palju üleliigset müra ja tausta seal. Seejärel oli meil plaan Central Parki jalutada ja seal maha istuda ning lõunat pidada. Käisime läbi Starbucksist, Dunkin Donutsist ja Subwayst, igaltpoolt sai keegi miskit endale. Päris Central Parki oma söökidega ei jõudnud vaid istusime täpselt enne seda asuva Columbus Circle juurde maha (ei, mitte maha, pingi peale). Samal ajal kui meie oma maitsvaid võileibu ja magusaid sõõrikuid nosisime, filmiti seal miskit asja. Noored tantsisid ümberringi ja tegid piruette ja käisid inimesi endaga kaasa haaramas, et rohkem rahvast videosse saada, pidi rahvusvahelisse televiisorisse minema. Käidi ka meid kutsumas aga meil olid suud sööki täis, ei saanud kuhugi niiviisi liikuda. Vähemalt oli vaatepilt meie jaoks põnev ja lõbus. Üleüldse tundsin ennast New Yorgis jälle super hästi. Nii palju erinevaid ja huvitavaid ümberringi, igaüks tegemas oma asja ja mitte kedagi ei huvita, mida keegi teine teeb. See on midagi, millest ma kindlasti puudust tundma hakkan! Saab lihtsalt olla ja end vabaks lasta, ilma, et keegi kõrvaline isik kuskilt nurga tagant sind piiluks ja kogule ilmale ette kannaks, et mis nüüd just juhtus. Okei, back to the point, punnud head ja paremat täis, sisenesime sellesse maagilisse parki. Park oli rahvast täis, kes jooksis, kes jalutas, kes pikutas muru peal, väga mõnus koht. Kui seal elaksin, siis tõenäoliselt veedaksin ka seal muru peal lesides päris palju oma vaba aega. Jooksmas ma seal käia aga ei suudaks, liiga palju pea-laiali-fotokad-nina-ees turiste. Central Park algab muidu 59. tänavalt ja me kõndisime välja, kui ma ei eksi, kuskil 80. tänavale, et näha The Metropolitan Museum of Art-i, mis pidi olema näidatud koht Gossip Girli sarjas, mida mina isiklikult kunagi vaadanud pole, seega polnud õrna aimugi. Aga täpselt siis hakkas ka vihma sadama ja otsisime lähima metroo üles. Mina pidin suuna Briti poole võtma, et oma asjad sealt haarata aga tüdrukud läksid Grand Centralisse, kus ma kahjuks ise ka käinud pole aga seekord polnud samuti aega. Nägin siis veel Briti ka uuesti ära (nägingi teda seekord kahjuks liiga vähe), sain oma asjad kätte ja sõitsin linna tagasi. Sain uuesti oma Liisu ja Grethega kokku, tegime tiiru suveniiri poes ja oligi aeg mind bussi peale saata.. Ahh kurb. Aga mul olid teiega tõesti maailmamõnusad kaks päeva, mu blondud, juba varsti Eestis näeme :* Terve bussisõidu kodu poole tegelesin ma taaskord oma kooli projektiga.. Õnneks sai kõik ilusti valmis ja pühapäeval see ära esitatud ning saigi selle "kooliga" ühele poole!