Mer Poppins: Täispikk töönädal..

..oota, misasi see nüüd oligi? Pärast New Yorki pidin kahjuks tavalisse rutiini jälle sisse elama. Möödunud nädalatel oli alati mõni poolik ja mõni täitsa vaba tööpäev aga nüüd ootas mind ees esmaspäevast reedeni, kaheksast kuueni. Oh õudust. Pealegi olin ma täitsa magamata olnud viimased nädalad. Ega see kerge polnud aga kuidagi sain hakkama. Kasutasin praegu twitterit, et oma säutsude järgi natuke uurida mida ma sel nädalal nädala sees ka tegin. Tuli välja, et teisipäeval käisin B. juures, kus vaatasime filmi PS. I Love You, mu halb mälu filmide osas on teinekord isegi tore, sest sai seda filmi juba teist korda nagu esimest korda vaadatud, ainus mis mäletasin oli selle filmi ajal nutmine ja seda sai ka seekord korratud. No on hea film! Raamat pidi isegi parem olema.. äkki peaks lugema. Kolmapäeval käisime poisile papusid otsimas ja lõpuks lahkusime poest viie uue paariga, uskumatu, tahaks ka nii. Ja veel sellise hinna eest. Ebaaus! Neljapäeval oli vanaisal sünnipäeval ja tegime väikese grillipeo, oi näm näm näm, liha oli nii hea. Tekkis kohe isu maale vanaema juurde šašlõkki tegema minna, niuniu! Reedel käisime kinos The Great Gatsbyt vaatamas. Usun et pea kõik on seda juba ka ise näinud aga kui ei ole, siis mida sa ootad, ah? Kobi kinno! Laupäeva hommikul jõudsid pereisa vanemad Iisraelist siia. Mina seadsin sammud kiiresti kodust välja.. Esmalt läksin tegin ühe poetiiru, sest mu lemmikpoes olid kõik asjad -40%. Oli vaja kohe pool palgast sinna hakkama panna. Üks poemüüjatest küsis ka mu käest, et kas ma enne seal käinud, ta nagu oleks mind varem kusagil käinud. Hiljem vabandas, et ta ei tahtnud mind ära hirmutada sellega aga lohutasin siis, et ma mäletasin teda ka, lõpuks vahetasime nimesid ja kutsus mind jälle endale külla. Olgem ausad, fakt on see, et ma lähen sinna poodi tagasi ükskõik kas tema seal on või mitte. Rahakotti auk sisse tehtud ja läksin sain saksa plikadega DC-s kokku, et jalka finaali vaatama minna. Tahtsime alguses beergarden-isse minna aga kui seal dokumenti küsiti, pidime otsa ringi pöörama, sest nagu ma varemgi juba maininud olen, on kõik sakslased siin alaealised. Leidsime aga ühe teise spordibaari ja istutasime end sinna maha. Kõhud said täis ja mäng sai nähtud, lõpp hea kõik hea (kuigi mängu skoor oleks võinud teine jääda). Pärast seda sain aga kokku kahe eesti plikaga, Kadiga ja Alinaga, kes on aupairid New Yorgi lähedal. Läksime frozen yoghurtisse ja istusime siis seal kena tund aega vähemalt ja lihtsalt jutustasime. Naljakas kuidas siin teispool maakera eestlastega kohtudes on tunne nagu oleks üksteist eluaeg tundnud! Klapp on hea ja kohe saab jutu peale. Loodan neile tüdrukutele enne juuli lõppu veel New Jerseysse ka külla jõuda (:

Kadi õnneks jäädvustas oma ifööniga meie kokkusaamise (: Alinal ma lihtsalt ei lasknud endast pilti teha, sorri.

Pühapäeval võtsime ette aga väikese roadtripi, käisime linnakeses nimega Annapolis. See pole siit tegelikult üldse kaugel, ligi tunnine sõit kõigest. Seltskond oli meil megamahe! Sinnasõit oli juba nii huumorirohke, et sellest päevast ei saanud midagi vähemat kui perfektne tulla. Parkisime auto ära ja jalutasime downtowni ning lahe poole, ahhh nii ilus.. Imearmsad pisikesed tänavad ja see feeling seal oli kuidagi nii oma. Muidugi andsid särtsu juurde ka vormiriietuses ringi jalutavad mereväelased. Nimelt asub seal linnas Naval Academy, mis konkreetselt haarab kogust linnast poole vist, see on lihtsalt üüratult suur. Esimese asjana otsisime koha kuhu sööma minna. Terve teeäär oli tegelikult söögikohti täis aga tahtsime kindlasti õues istuda, seega otsisime vaba lauda. Lõpuks leidsime koha. Plikad tellisid kõik endale salatid ja härra muidugi burgeri. Väga maitsev oli ja kõik jäid rahule. Ilmaga meil vedas ka muide meeletult! Ainsaks miinuseks olid meie garderoobi valikud, sest tüdrukutel olid kõigil pikad püksid jalas, kleidid oleks palju ideaalsemad olnud (; Jalutasime siis natuke siin ja seal ringi, mööda kai äärt ja mööda tänavaid. Seejärel otsustasime jäätisejahile minna. Ma juba hakkan imelikult ennast tundma, sest kiidan kõike aga ausalt.. see jäätis sulas suus! Jäätist valmistati kohapeal ja mis oli veel suureks plussiks - see ei hakanud päikese käes sekundi pealt sulama (nagu mõni poest ostetud tuutu kohe teeks..). Maitseid oli terve menüü jagu. Ma ei suutnud ära otsustada mida võtta, seega lõpuks otsustasin lihtsalt kõige värvilisema kasuks, nimeks oli Superman, kui ma ei eksi. Pärast oli keel kaunilt sinine ka. Seejärel jalutasime veel natukene ringi kuni jõudsime tagasi autoni. Sõitsime Annapolises asuva World War II memoriali juurde. Sealt avanes ahhetama ajav vaade, jah nii ilus oligi. Korraldasime korraliku photoshoodi seal ja nautisime ilusat ilma ning toredat päeva.. kuni ühel hetkel oma tagumentidega jälle autosse potsatasime ja suuna kodu poole võtsime. Tagasisõit oli üsna vaikne, sest päike ja tallatakso rohke kasutamine olid kõik läbi võtnud. Rahule jäime selle päevaga me kõik (: Plaan oli sama seltskonnaga kuhugi veel minna aga Cornelia läheb juba liiiiiiiga varsti koju tagasi, seega ei tea, kas enam jõuab.. Varsti hakkavadki siin kõik ükshaaval enne mind koju tilkuma. Ma ei taha selle peale üldse mõelda, sest nii kurvaks teeb. Aga oma pühapäeva lõpetasin ma kodus Somersbyd nautides, mis Liis ja Grethe mulle Eestist tõid. Ideaalne lõpp. (Nüüd ootan järgmist samasugust ideaalset päeva, et ka teine siider ära nauditud saaks.)