Ühel ilusal..

..laupäevasel päeval käisin hommikul pereema ja lastega oma au pairi meetingul, kuhu me tegelikult õigel ajal ei jõudnud, seega mu tugiisik oli juba läinud aga seal toimus miski lastepäev (täpselt lastekaitsepäeval muide) ja siis jäime natukeseks sinna ringi vaatama. Ühel hetkel jättis pereema mu kahe pisikesega üksi, et parkimisraha juurde panna ja no ulme, +30 kraadiga ja kahe pahatujulise pisikesega ma üksi ikka hakkama ei saa :D Üks nutab ema taga ja teine nutab kuumusest, ürita siis olla. Liikuda ka hästi ei saanud, sest nii kui plika kärusse panin oli kisa lahti, seega pidin kuidagi liikuma plika süles, käru lükates ja poisil käest kinni hoides. Aga hakkama sain. Aitab sellest.. Koju jõudes oli mul 30minutit aega, et riided vahetada ja asjad kokku panna, et DC-sse Triinu juurde sõita. Ja DC-sse jõudes pidin oma raske kotiga tipa-tapa selle kuumuse käes Triinu juurde jalutama paar km. Aga sain ka kõige sellega hakkama. Kohale jõudes viskas Triinu mulle kohe ühe smirnoffi näppu, mis mekkis oikuihää ja sain ka tema valmistatud hakklihakastet, nomnom. Ei mäleta viimast korda mil seda söönud oleksin, ilmselgelt vähemalt 9 kuud tagasi. Natuke aega istusime õues aga siis vedasime end tuppa, et kokteile meisterdada ja ennast valmis sättida. Lõpuks ometi leidis kasutust jõulude ajal Eestist saadetud Saaremaa. Neiudele kohaselt sättisime end Triinu ja Kairega mitu ilusat tundi, ja muidugi toimusid neil prouadel ka garderoobi vahetused. Pestud, joodud, pildistatud jalutasime bussi peale ja sõitsime.. kuhugi.. U tänavale. See ei ütle teile midagi ja ausalt öeldes mulle eriti ka mitte. Kõige peale läksime ühte kohta, kus saime õdede tuttavatega kokku ja natuke aega hiljem jalutasime järgmisesse kohta. Jõudsime ühte lounge, algselt läksime ülakorrusele aga kuna seal mojitosid ei tehtud aga just seda Triinu tahtis, siis läksime istusime allkorrusel baarileti äärde. Tegelikult ei tehtud ka seal pärast kella 11 enam seda aga Triinu plaksutas natuke ripsmeid ja sai oma joogi ikka kätte :D Teist korda enam sellest kasu polnud.. Küsisin siis neiu jaoks midagi head ja soodsat (aupairid ilmselgelt ei ole rikkad) ja täitsa lõpp kui hea kokteili see baarmen tegi ju! Pärast jõin ka mina seda ja kui hiljem teised naised alla tulid ja seda proovisid, hakkasid ka kohe sama tellima. Ühesõnaga istusimegi enamus õhtust lihtsalt baarileti ääres "nagu daamid oma kokteilidega" (tsiteerides Kairet) ja nautisime ilusat vaadet (loe: baarmeni). Kui koht kinni pandi, lohistasime ennast mäkki, mis ei ole kunagi hea mõte! Aga sellel hetkel maitses no niiiiii hästi. Sealt edasi takso peale ja Triinu juurde äre magama. Mina magasin oma iluund kui äkki Triinu käratas "Merka ärka üles!" Muide mitte keegi pole mind kunagi Merkaks kutsunud aga eks iga asja jaoks on esimene kord. Kell oli tegelikult juba 10 aga mul oli nii hea uni. Triinu teatas plaanist basseini äärde minna. Ma keerasin teise külje selle peale aga mõned minutid hiljem olin ikkagi üleval ja arutasime asja. Kõigepealt pidime poodi minema, sest mul polnud ju bikiine kaasas. Sain 25dollariga Roxy eelmise aasta mudeli kätte ja võis peesitama minna küll. Nii kui suuna basseini poole võtsime, hakkasid igaltpoolt ennast pilved ilmutama. Aga ega see meid heidutanud. Jõudsime õnnelikult kohale ja veetsime paar tundi oma pohmapühapäevast päevitustoolide peal, elasime isegi paar tibutamist üle. Pärast läksime Triinu juurde tagasi, tal olid energia ülejäägid ja hakkas koristama, mina lihtsalt lamasin ja vaatasin kui ilus värviline Triinu pesu on, hahaha. Lõpuks võtsin uuesti jalad alla ja läksime sõime ühed frozen yoghurtid enne kui metroo peale läksin. Muidugi sain koduteel endale "semu" kah, kes kõigepealt uuris bussiaegade kohta ja siis kiitis mu tagi ja siis jäimegi juttu rääkima. Väge muhe tüüp oli, eriti eredalt jäi meelde mulle see kui ta küsis, et kas ma ei karda, et mul beebi äkki käest maha kukub, sest tal ükskord kukkus pizza maha. Jep, need kaks täpselt samad eks!  Igatahes läksin mina oma bussile ja tema omale ja nii lühikeseks meie sõprus jäigi. Aga tuleb välja, et bussipeatuses võib isegi normaalseid inimesi kohata. Selline siis üks minu nädalavahetustest jälle oli. Nüüd pean kätte võtma ja möödunud nädalavahetuse kohta ka ära kirjutama, siis oleks isegi graafikuga õiges ajas ehk. 

Õed kokteilimeistrid!

Esimesed kollased.

Silmailu tegi pilti, papahh!

Triinu päevitunud kintsud (; minu luigejalad ei kannata avalikkust veel.