..olin täiesti kindel, et hakkan korralikuks blogijaks. Ikka iga nädal panen kirja mis-kes-kuidas-kellega. Aga nüüd.. Ausalt, ma ei ole kunagi enam ühegi blogija peale pahane kui kahe postituse vahel (minu jaoks liiga) pikk paus tuleb! Mul tuleb neid hetki peale küll, et oh, nüüd võiks kirjutada aga arvuti taha jõudes on kogu motivatsioon põrandaprao vahele jälle ära kadunud. Ja ma tahan järjest kirjutada, mitte nii et mul on kahe nädala sündmused kirjutamata jäänud ja nüüd kirjutan, mis täna tegin. Ei. Kui juba, siis ikka järjest. Loodan, et nõustute. Ja kuna järjest, siis keerame oma ajamasinas jälle 2 nädalat tagasi ja liigume oktoobrikuu viimasesse täispikka nädalasse (enne tormi)..
Kolmapäeva õhtuks oli mul kokkulepitud aeg eratreeneriga. Ma olin nii elevil, sest enne olin ju ainult oma mõistusega masinaid tundma õppinud ja kasutanud. Treener oli ülivõrdes meeldiv, kohe esimesest käesurumisest saadik! Pidin ära täitma ühe ankeedi jah/ei küsimustega, mis oli paras huumor. Nt küsiti, kas ma olen vanem kui 60aastane. Kõigile küsimustele peale ühe sain "ei" vastatud. "Jah" tuli aga vastuseks, kui oli küsitud, et kas olen pärast suurt koormust tundnud peapööritust või kokku kukkunud. Õnneks teadvust kaotanud polnud, seega ei olnud sellest hullu miskit. Uuris, mida ma täpsemalt teada ja teha tahaksin ja ütlesin siis, et sixpacki tahaks :D Väike soojendus ja hakkaski harjutusi kõhule näitama. Pärast mida selgus, et kätesse oleks ka nagu natuke jõudu ju vaja. Kokkuvõttes sain väga korraliku treeningplaani nüüd endale - kõht, selg, käed, jalad - kõik saab treenitud. Kui nüüd ainult regulaarselt sinna jõuaks ka! Sain kiidusõnad, et olen väga hea õpilane, sest ma teen kõike, mis ta ütleb. Haha. Nojah, endast targemaga väga vaidlema ju ei hakka. Ma pole kunagi ebaviisakas olnud ja küll Joosep juba teab, et ma ei oskagi üldse "ei" öelda millelegi.
Neljapäeval mõtlesin oma targa peaga, et värviks juukseid. Palju õnne! Ma pole mitte kunagi ise oma juukseid värvinud muideks. Polnud õrna aimugi kuidas seda teha! Mul on Pärnus maailmaparim juuksur, kes teeb alati suurepärast tööd ainult leivaraha eest ja nüüd olen siin täiesti täbaras olukorras. Mu peanahk oli pärast konkreetselt roosa! Sest see värv ei oleks tohtinud peanahale minna? Aga kuidas ma oma juuri siis värvin? Anyone? Värv iseenesest tuli päris ilus aga pärast kahte nädalat ikka veel määrib vett, rätikut, riideid - not good. Ja juba kulub ka roosaks/oranziks. Pole kindel, kas teist korda enam sama värvi kasutan. Ja üleüldse pean vist varsti oma kukrut kergitama, et ikka "päris" juuksuri juures ära käia. "Päris" on jutumärkides sellepärast, et ainuke koht, kuhu oma pangakaardiga sisse jalutada julgen, on siin funktsioneeriv juuksurikool. Aga kuuldavasti pidi täiesti OK olema.
Pärast pikka töönädalat otsustasime tüdrukutega reedel kinno minna. Mina sain filmi valida ja niisiis läksime Pitch Perfectit vaatama. Kõik jäid valikuga rahule (: kaasaarvatud mina ise. Kõik, kellel see veel nägemata, jooksuga piletijärjekorda! Tasuta (välja arvatud siis muidugi piletiraha eks) naeruteraapia garanteeritud.
Koju jõudes ootas mind ukse ees väike kastike! Nimelt oli ELF-il väga hea pakkumine, millest ma lihtsalt loobuda ei saanud ja niisiis oma üsna olematut meigikogu täiendasingi. Pole kõiki asju veel proovida jõudnud aga siiamaani olen täiesti rahul.
Laupäeval läksime boots-shopingule, mis oli minu jaoks edukas! Sain endale lõpuks ometi saapad, mida praeguste ilmadega kanda. (Võrdluseks: 24oktoobril oli meil siin 26kraadi ja täpselt nädal hiljem 31.oktoobril juba 10kraadi).
Ja siis.. pärast laupäeva pärastlõunat.. läksid asjad viltu. Kuna see koht siin on aga avalik, siis otsustasin, et pole vaja laiale maailmale päris kõike kah kuulutada. Kartsin korraks, et minu American Dream nüüd sellega lõppebki aga õnneks on asjad juba tagasi enam-vähem nagu nad enne olid.. Ja loodame, et siit läheb nüüd kõik ainult paremuse poole!
Kolmapäeva õhtuks oli mul kokkulepitud aeg eratreeneriga. Ma olin nii elevil, sest enne olin ju ainult oma mõistusega masinaid tundma õppinud ja kasutanud. Treener oli ülivõrdes meeldiv, kohe esimesest käesurumisest saadik! Pidin ära täitma ühe ankeedi jah/ei küsimustega, mis oli paras huumor. Nt küsiti, kas ma olen vanem kui 60aastane. Kõigile küsimustele peale ühe sain "ei" vastatud. "Jah" tuli aga vastuseks, kui oli küsitud, et kas olen pärast suurt koormust tundnud peapööritust või kokku kukkunud. Õnneks teadvust kaotanud polnud, seega ei olnud sellest hullu miskit. Uuris, mida ma täpsemalt teada ja teha tahaksin ja ütlesin siis, et sixpacki tahaks :D Väike soojendus ja hakkaski harjutusi kõhule näitama. Pärast mida selgus, et kätesse oleks ka nagu natuke jõudu ju vaja. Kokkuvõttes sain väga korraliku treeningplaani nüüd endale - kõht, selg, käed, jalad - kõik saab treenitud. Kui nüüd ainult regulaarselt sinna jõuaks ka! Sain kiidusõnad, et olen väga hea õpilane, sest ma teen kõike, mis ta ütleb. Haha. Nojah, endast targemaga väga vaidlema ju ei hakka. Ma pole kunagi ebaviisakas olnud ja küll Joosep juba teab, et ma ei oskagi üldse "ei" öelda millelegi.
Neljapäeval mõtlesin oma targa peaga, et värviks juukseid. Palju õnne! Ma pole mitte kunagi ise oma juukseid värvinud muideks. Polnud õrna aimugi kuidas seda teha! Mul on Pärnus maailmaparim juuksur, kes teeb alati suurepärast tööd ainult leivaraha eest ja nüüd olen siin täiesti täbaras olukorras. Mu peanahk oli pärast konkreetselt roosa! Sest see värv ei oleks tohtinud peanahale minna? Aga kuidas ma oma juuri siis värvin? Anyone? Värv iseenesest tuli päris ilus aga pärast kahte nädalat ikka veel määrib vett, rätikut, riideid - not good. Ja juba kulub ka roosaks/oranziks. Pole kindel, kas teist korda enam sama värvi kasutan. Ja üleüldse pean vist varsti oma kukrut kergitama, et ikka "päris" juuksuri juures ära käia. "Päris" on jutumärkides sellepärast, et ainuke koht, kuhu oma pangakaardiga sisse jalutada julgen, on siin funktsioneeriv juuksurikool. Aga kuuldavasti pidi täiesti OK olema.
Pärast pikka töönädalat otsustasime tüdrukutega reedel kinno minna. Mina sain filmi valida ja niisiis läksime Pitch Perfectit vaatama. Kõik jäid valikuga rahule (: kaasaarvatud mina ise. Kõik, kellel see veel nägemata, jooksuga piletijärjekorda! Tasuta (välja arvatud siis muidugi piletiraha eks) naeruteraapia garanteeritud.
 |
| Ostsime Luisaga "keskmise" joogi ja popcornid. Mis te arvate, et saime otsa ka need või? |
 |
| Kogu see kupatus läks mulle maksma ainult 30eurot! |
Ja siis.. pärast laupäeva pärastlõunat.. läksid asjad viltu. Kuna see koht siin on aga avalik, siis otsustasin, et pole vaja laiale maailmale päris kõike kah kuulutada. Kartsin korraks, et minu American Dream nüüd sellega lõppebki aga õnneks on asjad juba tagasi enam-vähem nagu nad enne olid.. Ja loodame, et siit läheb nüüd kõik ainult paremuse poole!
No comments:
Post a Comment