Siis kui..

..kutsumata külaline Sandy mööda vuhises. Pühapäeval (28.oktoober) hakkas kogu trall pihta, pere tuli poest tagasi kotid täis sööki, mida pole vaja külmkappi panna või valmistada, et me elektrikatkestuse korral nälga ei jääks. Taskulambid, küünlad, patareid, tikud.. Valmistuti kõige hullemaks. Suvel oli neil siin torm ja majas polnud nädal aega elektrit.

Esmaspäev möödus ärevuses ja koguaeg uudiseid vaadates. Minuni paanika väga ei jõudnudki. Imelik oli mõelda küll, et olen samal mandril, kus kogu see trall toimub aga nii nagu Eestiski olles vaatasin ka seekord kõike seda uudistes ja polnud suurt erinevust. Õue me muidugi ei läinud, sest päeval non-stop sadas ja tuul ainult vilises läbi aknapragude. Ööseks kolis pere alla korrusele, oli soovitatud. Magama minnes oli mu ainuke kartus, et mis siis, kui hommikul enam elektrit pole (tahtsin ju empsi ikka informeerida, et mis seis on).. Ja oma pisikese akna ette toppisin ka padjad, et sealt tuult sisse ei vuhiseks või siis midagi muud sisse ei lendaks. Teisipäeva hommikul ärkasin üles, esimese asjana katsusin lambinuppu ja põles! Oh õnnepäev, elekter oli alles. Ja üles korrusele minnes ning suuremast aknast välja piiludes selgus, et meid oli kõigest säästetud. Vaatepilt oli täiesti tavaline. Ei ühtegi murdunud puud ega katkist elektriliini. Ainult maa oli rohkem lehti täis kui varem. Meist lõunapool sadas lund, meist poole tunni kaugusel polnud elektrit, meist paari tunni kaugusel olid üleujutused. Väga turvalise koha peal olime, õnneks! Kõik see, mis aga NY ja NJ juhtus.. katastroof. Mõned pered on siiamaani, kaks nädalat hiljem, ikka veel peavarju või elektrita. Võrdluseks tuulekiiruse kohta - kui meil Pärnus oli kunagi torm, mäletate? siis oli tuulekiirus 30km/h. Siin oli see aga 100km/h ja mõnes kohas kindlasti ka rohkem.

Kolmapäeval oli päevakorras muidugi Halloween! Õhtul pistsime Ethanile tema Elmo kostüümi selga ja läksime trick or treat'ima. Vastasnaabrid ja kõrvalnaabrid ja seejärel jalutasime natuke kaugemale, kus pereisa oli varem näinud silti a'la tekstiga "tule kui julged". Oi me sattusime Halloweeni fännide juurde! Üks noorpaar oli äsja endale maja soetanud siia ja naine on täiesti obsessed with Halloween ning kamandas ka enamus naabrid enda ümber temaga ühinema, majasid nii öelda kaunistama jms. Ja me olime nende esimesed külalised! Ning tuli välja, et ta on lisaks Halloweenile ka suur Elmo fänn, seega oli ta nii õnnelik, et tema esimene trick or treat'ija oli just Elmo! Pakkus igasugu suupisteid ja kommi ja vanematele ka õlu, uskumatult hakkaja ikka (: Koju tagasi tulles hakkas ka meie uksekell muudkui helisema. Igasugu tegelasi käis siin! Noori, vanu, stiilseid ja mitte nii stiilseid. Kõige eredamalt jäi mulle meelde Paul Ryan (kui Romney oleks presidendiks saanud, siis temast oleks saanud asepresident) kuna see poiss oli täpselt tema nägu! Kuigi Ryan mulle ei meeldi, siis see poiss ajas naerma küll.

How cute is that, huh?

Fännide maja esine. Nimi ühel hauakivil: "Will B Back"

Silmamuna-snäkid

Ämbliku-snäkid

Fännide naabrid.

Reedel jõudis minuni kaua oodatud kaunikene. Minu kalender! Ideaalis oleksin tahtnud kõikide sõprade/sugulaste sünnipäevade peale nende pildid panna aga kuna mul oli ainult üks päev aega seda kalendrit teha (soodukas sai läbi), siis peate ainult oma nimega leppima. Parem kui mitte midagi eks (nüüd ma ei vaja enam Facebooki, et teie kõikide sünnipäevasid mäletada, hahaa). Aga muidu olen ülirahul! Nii hea kvaliteediga ja oeh.. üldse nii ilus :) Uus lemmik asi minu toaseinal!

Kaas.. 

Kujunduselt minu 2 lemmikut kuud.

Laupäevaks olid meil tehtud plaanid, et sõidame Baltimore, peame piknikut ja jalutame sadamas aga ei, reede õhtul otsustasid kaks tüdrukut alt hüpata ja sinna see jäigi. Ma olin nii pettunud! Ja laupäeva hommikul läksid ka kõik ülejäänud plaanid vussi. Lõpuks õnneks textis mulle Michelle, et ta vajab sõpra ja teeme miskit. Läksime DC-sse Georgtowni. Väga mõnus linnaosa/tänav koos kõikide heade poodide ja pisikeste kohvikutega. Suu jooksis vett kõikide ilusate asjade järele aga olen enda üle nii uhke, sest ma ei ostnud midagi! Vahepeal vaja natuke koguda ka. Nägime ka ühte cupcake-de kohvikut, mille järjekord oli konkreetselt uksest välja kuni järgmise tänava otsani. Unustasin nime ära.. aga pidigi nii pop koht olema. Kunagi, kui viitsin, siis lähen seisan ka seal järjekorras! Pärast sellist vaatepilti lihtsalt paneb arvama, et ju siis peab hea asi olema. 

Fakesmile. Ootasin rohelist, nagu tublid lapsed ikka.

Pühapäeval oli muusemipäev! Olen koguaeg hostperele rääkinud, et jah, plaanime minna sinna ja sinna ja siis koju tagasi tulles pean jälle silmad maas neile ütlema, et ei jõudnudki kuhugi. Lõpuks ometi sain nina püsti öelda, et jah, käisin, and I got pictures to prove it! Vaadake ette - pildisadu (:

Tere tulemast!

Oleks nagu väljas ja sees at the same time.

Thank you, Mr.President!

Ootan Eestist kõne.. (:

Pissihäda!

Ma piilusin aknast ja põrandapraost..

Emme, vaata, ma olen telekas!

Ja tuleb välja, et siinmaal on ikka kasulik punapea olla! Pärast muuseumi bussiga koju sõites sain bussijuhilt komplimendi oma juuste kohta ja kui maha hakkasin minema, siis ütles, et edaspidi saan temaga tasuta sõita (muidu on iga sõit $1.60). Päris hea kokkuhoid ;) Kahjuks pole ma seda bussijuhti enam teist korda aga kohanud..