..if you ask me how I'm doing, I would say I'm doing just fine.
Hetkel on selline kuidagi kurb meeleolu peal. Koduigatsus noh. Sõitsime tüdrukutega täna õhtusöögilt autoga kodu poole ja jutt kiskus liikluse peale, üks tüdruk käis just nädalaks kodus Saksamaal ja rääkis, et kui erinev see ikka Ameerikast on ja siis mu mõtted lihtsalt lendasid Pärnu peale ja kujutasin ette kuidas kruiisin seal meie auklikel tänavatel, aknad lahti, suvetuul juukseid lennutamas.. See kojutulek on nii-nii lähedal aga samas nii kaugel. Ja nüüd on täiesti kindel, et olen kohal varem kui plaanis oli. Täpsem lennuaeg selgub muidugi alles suvel.
See nädal on läinud täiesti linnulennul, alles oli nagu eelmine nädalavahetus ja nüüd homme jälle pühapäev ning nädalavahetus läbi. Teinekord tundub, et aeg lihtsalt venib.. nagu näts tossu talla all.. Ja teinekord on tunne, et peatage maailm, tahan maha minna. Ma olen selle kogemuse üle väga õnnelik aga kui siin noored tüdrukud tunnevad, et nad on siin olles suureks kasvanud, siis mina tunnen kuidagi vastupidi. Nagu oleks jälle 18-aastane. Ma tean, et olen isiksusena päris kõvasti kasvanud ja muutunud (mitte küll nii kardinaalselt, et ühtäkki sai hallist hiirekesest kirev kukeke, ei) aga kohati on nagu tunne, et mingisugune alaareng on toimunud. Mõistust pole juba ammu proovile panna saanud. Saab huvitav olema uuesti kooli minna ja jälle tuupima hakata, pean enne kusagilt selle motivatsioonipaja üles kaevama. Ja eks ka see on teisiti, et minu armsaid kursaõdesid pole enam minuga, jäin ju aastakese maha nendest nunnukatest, raske saab olema ilma teieta. Plus pool sellel on aga see, et nüüd saan teie kõik eelnevalt tehtud kodutööd endale! Eksjuuuu?
Ma sellest nädalast ei oska teile mitte midagi asjalikku kirjutada. Hetkel lihtsalt kulgen, vaikselt, omaette, ilma suure kärata. Maikuud ootan aga huviga! Esimesel nädalavahetusel teeme tüdrukutega väikese väljasõidu Virginia Beachile, teisel nädalavahetusel lendame Chicagosse, kolmandal nädalavahetusel sõidan New Yorki, et oma Liisut ja Grethet kallistada ja loodetavasti mõtleb mingisuguse plaani ka neljandaks nädalavahetuseks välja. Ühesõnaga kui hetkel kulgen vaikselt, siis järgmine kuu jooksen ajaga võidu, kusagilt vaja ju mõned unetunnid ka varastada. Ootusärevus närib hinge juba!
Tänasega lõppes suvi ära ja asemele tuli kevad.. St kui eelmise kahe nädala jooksul temperatuur naljalt alla 20C ei langenud, siis täna oli kõigest 15C ja kuni järgmine nädala lõpuni üle 20C enam ei lähe kah. Mitte et ma kurdaks, sest tegelikult olengi rohkem kevade inimene (suvel on mul lihtsalt k o g u a e g palav!) aga jõudsin juba ära harjuda, et sai ainult särgi väel õue minna. Täna tuli jälle tagi kapist üles otsida.
Kurb uudis kah.. Pidin endale lõpuks tunnistama, et läänerannikule ma sellel aastal tõenäoliselt enam tagasi ei jõua. Liiga palju kulutusi on tehtud ja liialt vähe kogutud. Ühe reisi tahan kindlasti suvel veel ette võtta aga kuhu-kellega-millal täpsemalt, eks see selgub. Õnneks on mul alles pikk elu ees, seega küll jõuan need Las Vegase kasiinod, Hollywoodi tähed ja suursugused kanjonid mõnel teisel korral ära näha. Loodetavasti. Kes teab.. Äkki on elul teised plaanid ja see jääbki minu ainukeseks korraks, mil siiapoole maakera satun. Oma unistustest ma muidugi ei loobu! Mu reisimise isu on selle aastaga kõvasti kasvanud! Kui enne lihtsalt mõtlesin, et oleks tore korra palmi all puhkamas ära käia, siis nüüd tahaks tervele maailmale tiiru peale teha - nii palju kohti on avastamist väärt!
Parajalt 'natuke juttu siit-natuke juttu sealt' postitus aga otsustasin parem kohe midagi kirja ära panna, muidu peate jälle 3 nädalat ootama. Ühtegi illustreerivat pilti mul siia lisada pole.. Pole lihtsalt see nädal ühtegi teinud. Instagramis ikka aeg-ajalt jäädvustan mingisuguseid detaile aga ma ei näe suurt mõtet kõikide nende piltide siia ümber kopeerimisel.
Homseks on väike pikniku plaan, kuid eks näis, mis sellest saab kuna ilm väga soosiv pole. Ehk siiski läheb läbi ja saan siis seal natuke klõpsutada. Täna käisin siin asuvas Vene poes isegi, et midagi "eestilikku" pikniku jaoks leida ja ostsin parankasid. Polnud küll päris see, mida otsima läksin aga ajavad oma asja ära. Tahan sinna teinekord kindlasti tagasi minna, sest nägin pelmeene ja nende vorstivalik tundus ka päris mõnna! Neil oli isegi musta leiba! Aga see oli nii kivikõva, et ei kutsunud ennast ostma.
Veel natuke söögiteemal rääkides.. skypesin täna peikaga ja tal tulid sõbrad külla ning said siis kõik koos ameerika kommi-küpsiseid-šokolaade proovida ja päris humoorikas oli poiste reaktsioone näha. Ikka üldse ei istunud neile see kraam! Ainukesena pakkusid huvi jellybeansid, sest nii põnev on ju proovida ja avastada igasugu erinevaid vastikuid (ja vahest ka mitte-vastikuid) maitseid. Ning ma ei olegi ainuke, kellele need peanut butter cupid ei meeldi! Jess! Veiko ütles igatahes hästi kogu selle kraami kohta "nagu sööks värvilist suhkrut". Tõesti on enamus toitu justkui otse keemiatööstusest pärit. Mistõttu olen väga õnnelik selle üle, et mu pere enamjaolt orgaanilisi asju ostab! Ja nüüd saate ehk aru miks mul koguaeg Eesti šokolaadi/kommide isu on.
Tsaukii..
No comments:
Post a Comment