Märtsikuu viimasel..

..päeval tuleks üks kokkuvõttev postitus ikka ära teha. Kirjutamata on mul poolest märtsist ju. Midagi väga erakordset vist juhtunud pole. Elan ikka sellist igapäevast tavalist elu. Olen selle kõigega siin juba nii ära harjunud, et ei oskagi enam aimata, mis teiste jaoks huvitav tunduda võiks. Päris raske on ennast uuesti Eestis ette kujutada, mitte et ma ei tahaks tagasi tulla aga ausalt öeldes Eestit ma enam nii väga ei igatse. Igatsen ainult oma inimesi. Jah, ainult oma, sest näiteks eesti klienditeenindajaid ma küll ei igatse, siin on shoppamine/väljas söömine lausa lust, sest kõik on nii sõbralikud ja rõõmsameelsed, mitte ei vaata sind altkulmu põrnitseva pilguga, et mida sina siit veel tahad. Aga liigume siis asja juurde. Kaks nädalavahetust tagasi oli St.Patricks day, mille puhul toimus igasugu üritusi ja paraade ja mida kõike veel. Ma väga ei süvenenud ausalt öeldes sellesse, kuna see oli täpselt see nädalavahetus, mil ma haige olin. Laupäeva hommikul oli meil au pair meeting ühel nendest paraadidest, käisin panin oma nime kirja aga enne paraadi algust lasime ikkagi jalga sealt kuna enesetunne polnud just kiita. Päeval käisin natuke poodides ringi tuulamas ja õhtul otsustasime Sarah ja Luisaga midagi teha, seega ostsime hunniku sööki, snäkke, Pätriku teemalisi cupcake ja tegime ka väikese tiiru alkoholipoes, kus siis mina, vanur, sain oma alaealistele alkoholi osta. Illegaalne tegevus tegelikult aga ehk ei lähe keegi ära kituma (; Täitsa lõbus õhtu oli, neiudel kes ammu kraade tarvitanud polnud, hakkab ikka üsna kiiresti mõjuma ju.

Järgmisel päeval ehk pühapäeval ehk päris õigel Pätriku päeval käisin jälle poodides tuuseldamas ja õhtul olin taaskord Sarah juurde kutsutud, sest saksa plikad pakkusid saksa kööki. Home-made nuudlid juustuga oli põhiroog. Näm-näm.

Põhjus, miks ma poodides nii palju tuuseldasin, oli mu hostema sünnipäev. Lõpuks leidsin talle ideaalse kingituse. Esiteks pitsapann, millest me kunagi rääkisime, et ta seda tahab ja teiseks teepakikeste jaoks kast/karp vms klaasist kaanega, mille täitsin erinevate teepakikestega ära ka. Sünnipäev oli kolmapäeval aga teisipäeval meisterdasime me pitsat ja tundsin, et oleks kuidagi vale see kingitus alles järgmisel päeval anda, seega andsin panni juba päev varem kätte. Kolmapäeva hommikul oma teist osa kingitusest avades oli ta nii õnnelik ja küsis, et kuidas ma teadsin!? Ta olevat sellist juba ammu tahtnud ja isegi hostisa ütles, et olevat seda otsinud tema jaoks aga polevat leidnud. Ühesõnaga jackpot!

Järgmist nädalavahetust alustasime õhtusöögiga oma lemmikus restoranis, kahjuks meie lemmik kelnerit seekord aga tööl ei olnud. Proovisin esimest korda ära ribi, damn see maitses hästi. Üldse on kõik söögid selles kohas mulle meeldinud ja eks sellepärast lemmik ongi. Laupäeva hommikul käisime oma viimasel muuseumikursusel! Seega sellega sai nüüd ühele poole! Laupäeva õhtul käisime ühes iiiiiimeilusas kohas ja tegime midagi, mida teoorias tegelikult teha ei tohiks, seega ma sellest siia kirjutama ka ei hakka. Aga loodetavasti lähme sinna kohta kunagi tagasi, tahaks pilte teha seal. Ja pühapäeval ootas mind ees uus shopingutiir, sest seekord oli tulemas hostisa sünnipäev. Need viimased nädalad ei mõjunud mu rahakotile hästi. Talle kinkisin tekiila pudeli ja Argo (ehk aasta parima filmi) DVD. Alkohol on tema puhul alati kindla peale minek. Mitte et ta nüüd alkohoolik oleks eksole, ärge saage valesti aru :D

Minu ribi! Võtsin pooliku ja ei suutnud sedagi ära lõpetada.

Märtsikuu viimasel esmaspäeval ärkasin üles ja aknast välja vaadates ootas ees mind vaatepilt, milleks ma valmistunud polnud. Lumi oli maas! Ebaaus noh! Lugesin oma hostpere endise au pairi blogi ja eelmine aasta samal ajal oli õues juba +30C. Kuigi ma väga palava ilma fänn pole, siis selle paganama mantli tahaks küll ammu nurka ära visata. Esmaspäeva õhtul algas ka Passover, suur ja tähtis juudipüha, keda huvitab, googeldage, ma ei viitsi sellest pikalt kirjutada. Aga kuna mu pere siin väga religioosne pole, siis me peale passoveri õhtusöögi midagi ei teinudki. Sõime ikka terve nädala tavalist toitu oma tavaliste nõude pealt. Reede hommikul läksime Ethaniga playdatele ja tegime ise cupcake! Mina tegin neid esimest korda! Tõin koju ka hunniku ja kõigile mekkis hästi, seega success. Tuleb retsept üles kirjutada ja teinekordki neid teha, emale lubasin ka retsepti saata. Eks need tegelikult muffinitele üsna sarnased (: Glasuur on see, mis eriliseks teeb.

Laupäeva hommikul ajasin ennast postkontorisse, et sealt üks pakike teele panna ja seejärel AE poodi kuna sain kirja, et neil kõik asjad -40% ja ilmselgelt oli mul vaja seda ära kasutada. Lõppkokkuvõttes kulutasin küll natuke liiga palju raha (sest tellisin täna veel onlinest ka asju juurde) aga olen oma tööga ära teeninud selle, et teinekord endale ilusaid asju lubada. Haarasin endale banaani-marja smoothie (aiiiiii kui hea see oli, süljenäärmed hakkasid tööle praegu) ja võtsin metroost peale Triinu, siis võtsime Sarah peale ja sõitsime Riosse. See on meie juurest vast kuskil 20minuti kaugusel aga hästi ilus ja mõnus kohake. Nautisime ilusat päikselist ilma ja otseloomulikult ka frozen yoghurtit. Lugesin kokku ja olen viimase 16 päeva jooksul söönud vähemalt 6 frozen yoghurtit. Võib vist öelda, et see on nagu haigus mul. Kuidas ma Eestis ilma selleta hakkama saan!? Ja ärge hakake tulema mu juurde jutuga, et Eestis on ju täitsa olemas, sest seda ei anna võrreldagi valikutega, mis siin on. Varsti viskasin siis Triinu metroo peale tagasi ja läksime Bianca juurde õhtustama + filmiõhtule. Vahepeal muidu hüppasin ka kiiresti kodust läbi, et riideid vahetada ja minu auto Sarah auto vastu vahetada ning leidsin enda ukse tagant pakikese. Mu sõbrad ikka tunnevad mind nii hästi! Ja lohutav on teada, et seal kaugel on keegi, kes mind mu seiklustes igati toetavad aga samas ikkagi ka tagasi igatsevad. Aitäh, aitäh, aitäh teile! See kaelakee hakkab minuga nüüd küll igalpool kaasas käima! Ja maasikatest on pooled juba hävitatud (; 

Aitäh teile, nunnukad, kes te ikka siin vahest piilumas käite! ..kuigi ma olen nii halb blogija. Ja seegi kord on rohkem pilte kui juttu aga nagu öeldakse - üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Kellaajaliselt on nüüd juba 1.aprill kätte jõudnud ja minul aeg teki alla pugeda. Hommikul ärgates ootab mind ees ju uus töönädal.. Aga pärast viite tööpäeva jõuab jälle kätte laupäev, seega on, mida oodata! Kui kellelgi on mingisuguseid küsimusi või toredaid mõtteid, millest kirjutada võiksin, siis laske tulla! Kui kommentaaridesse kirjutada ei taha, siis võib ka kirjutada kasemerlin(ät)gmail.com (: Olge tublid ja lisan lõpetuseks veel paar pilti, mis kuhugi tekstide vahele hästi sobida ei tahtnud..

Võiksin sellist hommikusööki iga päev süüa, ausalt.

Sõltuvus. Maasikad ja "mustad vaarikad" (põldmarjad:D) ei puudu ka siit.

Ninnu tellis minult need papud. Ma pole siiamaani suutnud ära otsustada, kas ka endale need osta või mtte.

Armsa kingituse teine pool.